Muinasaeg (0)

1.Millal ja mis  põhjusel  algas ajalugu(5p)
Ajalugu on  inimühiskonna  areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed 
tööriistad  ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka 
ajalugu mida uurida.
2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis
Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi, Pulli  asula.Elanikud olid lõuna 
poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli  küttimine ,kalastamine ja 
korilus ,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta 
kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega 
koos püstkodades, elupaigad  asusid veekogude ääres
Kammkeraamika  kultuur-Elatus allikaks  jaht , kalapüük ,korilus.Tehti algust 
maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna  kujulised  potid mis kaunistati lohkude  
ja kammijäljendiga,liuad. Savist  põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli 
lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti.
 Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid 
viljakasvatus(nisu,odre, kaer )karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada 
lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega  hariti  maad.Inimesed olid pikka 
kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad 
asusid rohkem  sisemaal .
3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas 
arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)-
1.Inimeste elu  paranes  -vähem nälga
2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga 
lõunapooltete rahvastega.
3.Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu.
4.Suurendati põllumaad,kasutusele tulid uued tööriistad nt konksader mis võimaldas rohkem
maad üles harida.Tekkis  põlispõllundus .Põldu väetati sõnnikuga ja hariti adraga,seega sai 
maad kasutada mitmel aastal.Metsade arvelt tehti põllumaad juurde,selleks koliti elama 
rohkem sisemaale
5.Maju ehitati palkidest,elamis tingimused paranesid.
4.Kes ja millal mainis esimesena arvatavasti eestlaseid
Rooma   ajaloolane  Tacitus oma raamatus”Germania”(1.sajandi lõpul) kirjeldas Aestii hõimu
5.Missugused olid eestlaste suhted naaberrahvastega muinasaja lõpus.(s.h Vana-Vene 
riigiga
Esialgu   olid   eestlaste   suhted   naabritega   kaubanduslikku   laadi   ja   sõjalisi   kokkupõrkeid
tõenäoliselt eriti tihti ei esinenud.5-8 saj.läksid suhted teravamaks , viikingid  korraldasid
rüüste retkeid Eestile.Alates  12saj .vastupidi.Alates  7.sajandist tegid läti  hõimud  ( latgalid )
Põhja-Lätis katseid nihutada oma  senist  asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil
rajati Kagu-Eestisse hulk linnuseid. Vana-Vene riigiga olid ka esialgu suhted head.Eestlased
osalesid   vene   vürstide   korraldatud   sõjaretkedel   ja   kaitsesid   piiriäärseid   kindluseid
lõunapoolsete   sisserändajate   eest   ,kauplesid   usinalt   venelastega.Alates   11   saj.suhted
teravnesid,kui vene  suurvürst   Jaroslav  Tark a.1030 vallutas  Tarbatu  linnuse ja asutas sinna
oma tugipunkti Jurjevi.Kuid venelaste katsed oma mõjuala veel laiendada ei õnnestunud
a.1061 vallutasid eestlased Tartu tagasi.Vastastikustes rüüsteretkedes 12 saj. kumbki pool
erilist edu ei saavutanud.
Seleta mõisteid
6. rehi(3p)-on talurahvakultuuris hoone kus kuivatati ja peksti vilja
7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 
Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis  õigeusk .1061 a. 
Vallutasid eestlased linnuse tagasi.
8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati 
kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid 
vahetati.
9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia  geograaf  ja kartokraaf valmistas 1154a  esimese suurema 
maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge.
10.varjaagid- venelased  nimetasid nii skandinaavlaseid ehk  viikingeid .Olid  sõdalased  kes 
teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka  venelasi .
11.Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul.
Peamiselt  usuti  oma esiisade uskumusi,kuid  ristiusk  hakkas ka  vaikselt  levima,leitud on  riste
haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus 
ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt 
maausku. Ristiusk  toodi sisse sõja ja tapmisega seega püüti sellest võimalikult kaua hoiduda 
või lasti ennast rahuliku elu huvides ära  ristida  ja hiljem  pesti  risimis vesi lihtsalt maha,usku
omaks ei võetud.Kergema  kauplemise  huvides lasti ennast ristida seega Linnuste valitsejate 
ja jõukamate ühiskonna kihtide juurde jõudis ristiusk kiiremini,sest nii oli kergem hoida 
suhteid ja kaubelda.Tavaline  talupoeg  suhtus usku leigelt.Üldiselt jätab ristiusk siiski 
enamuse eestlastest ükskõikseks ka tänapäeval.
Rida1
1.püüa arutleda koos näidetega,kuidas tuli inimene maale( eelkäiad  maal,lühi 
iseloomustus
Inimese  otsesed  eelkäijad olid ahvinimese,olles  asunud  elama lagedale maale hakkasid 
kahel jalal käima.Peaajuarenedes kujunes australopiteekus(tugevad lõuad ,laiad 
hambad,pikad käed,elasid gruppides)pärit Aafrikast.u.2,5 miljonit a.tagasi arenes Aafrikas 
osavinimene kes oskas valmistada esimest tööriista teritatud kivi.Edasi arenes  sirginimene  
kelle jäänuseid on leitud ka Euroopast ja Aasiast oskas tööriistu teha ja kasutada .30 000 a. 
tagasi elas Euroopas-Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes,
maeti surnuid, küttiti loomi.u.40 000 a.tagasi ilmus Euroopasse tänapäeva inimene 
e.tarkinimene valmistas paremaid tööriistu,tegeles  koriluse ,küttimise ja kalapüügiga oskas 
tuld  teha.Vaikselt arenesid välja rassid  negriidid ,europiidid, mongoliidid .
2.Mis muutused ja tunnused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks.  Pronks oli harv ja 
kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes 
välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja  savinõud  , mehed 
hakkasid habet  ajama . Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. 
Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni 
säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka  ader
3.Nimeta  rauaaja  kalmetüüpe Eestis kirjeldas
kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga
kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille  keskele  laotud 
kividest  kirst  neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid.
Tarandkalme -Need olid kivikalmed milles matmisala  piiriks  on nelinurkne kivirida või 
- müür , mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari 
meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid 
kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest 
korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid 
Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse
4.Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul
5. Mida  pidasid  eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks
usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal 
oli ka surnute ja hingedega  seonduv ,elati loodusega kooskõlas
Mõisted
6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 
7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis 
levis kivi- ja pronksiajal 
8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula.  Asulakoht  asub Pärnu jõe 
paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi
9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste 
abil kõrgemate jõudude soosingut. 
10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi. 
11.Arutle kas asjaolu,et eestlastel puudus12.saj oma riik,näitas meie mahajäämust 
muust  maailmast
Arvan ,et ei kuni 12 sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge  kultuuriga  põlluharija ja 
meresõitja  rahvas nad arenesid kiirelt millele aitas kaasa usin rahvusvaheline kauplemine.
rida3
Miks rajati esimesi asulaid Eestis just Pärnu jõe suudmesse?
Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. 
Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks?
Seda mõjutas mitmed  geenid  ning  keskkonnategurid  ,(kliima,päike)
Mis olid Asva kultuuri tunnusteks
Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga.
Selle kultuuri  asukad  tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja 
pronksivalamisega.
Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal?
Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud
Neemiklinnused   pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset
kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall 
Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele  .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati
sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu  nägid  väla nagu kõrgete otstega
sängid
Ringvall-linnused (e  maalinnad ), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber
linnuseõue.
Millega paistsid eestlased silma 12.saj. Põllumajanduses?
11-12 saj.hakkati kasvatama talirukkist,millest sai peamine leiva vili,Euroopa  turgudel  oli 
see nõutud kaup,sest oli kuivatatud aga idanemisvõimeline.
Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj. Lõpus.
 Eesti alal oli umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele ,mis on 
päris hea.Arvestades et muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes  . 1230 . 
aastaks oli rahvaarv Eestis 75 000-120 000 inimest. 
Mõisted
tsuudid-Vana-Vene leetopisside nimetati nii eestlaseid
veneedid-Ida-Euroopa rahvas,varajased slaavi hõimud
adramaa-sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga 
Igaunija -Eesti läti keeles
Perun -slaavi mütoloogias äikese ja kõuejumal
Hiltinus- munk , kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul 
misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.