Rauaaeg-jaguneb vastavalt esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: 1)Varane rauaaeg-V sajandist e.K.r. kuni I sajandini p.K.r. 2)Vanem rauaaeg-ehk roomarauaaeg,sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale,Isajandist kuni V sajandi keskpaigani 3)Keskmine rauaaeg-V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni 4)noorem rauaaeg-IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. Ürgkogukondlik kord-sellega seostati kogu Eesti muinasaeg majanduslike formatsioonide teooria kohaselt Kiviaeg Pulli asula- on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis, IX aastatuhande algusest e.K.r. Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojenes,ilmusid ka
Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuur
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõ
! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg.
Kõik kommentaarid