Muinasaeg - ülevaade (1)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud?
Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?
Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi?
Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid?
Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele?
Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks?
Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal?
Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine?
Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga?
Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vampa Õppematerjali autor

1.Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust.
2.Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist.
3.Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud?
4.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?
5.Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad).
6.Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel.
7.Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal.
8.Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi?
9.Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid?
10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele?
11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta?
12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks?
13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal?
14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust.
15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal.
16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas?
17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele?
18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet.

ajalugu kunda kultuur kammkeraamika kultuur nöörkeraamika kultuur mesoliitikum neoliitikum viikingiaeg keskmine rauaaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Muinasaeg

järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused Välised tunnused, ehituslikud iseärasused MÄGILINNUS On rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. NEEMIKLINNUS Pealt vaadates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki

Ajalugu

doc

EESTI AJALUGU, Muinasaeg

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu

doc

"Eesti esiaeg" - arutlus

Inga Konovalova 7.10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg

Ajalugu

odt

Eestlaste ajalugu(pronksiajast muinasajani)

PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG 1. Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ? Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid. 2. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle

Ajalugu

doc

Eesti muinasaeg

Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika kultuur(4000-3000 ekr) Nöörkeraa

Ajalugu

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulek

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja maha

Ajalugu

Rohkem sarnaseid