Muinas-Eesti sõjandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erineb pistoda noast ?
  • Miks inimesed kiviajal võitlesid ?
  • Miks olid nad maetud koos mõõkadega ?
  • Kes piinasid kedagi (munka ?
 
Säutsu twitteris
Muinas-Eesti sõjandus
Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71-97)
Sissejuhatus
Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav.
Eduard BornhöheTasuja on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk Ümera jõel“ on vahest üks kõige tuntumaid raamatuid, ajaloolise romaanina võib see olla hea lugemine, aga olustiku kirjeldusega ajaloolased üldiselt rahul ei ole. Enn Kippel „Meelis“ on relvastuse ja olustiku seisukohalt samuti kehvakene ning seal on sees kõvasti ka nõukogudelikku ideoloogiat ( venelased kui suurimad sõbrad).
On olemas ka konkreetsed allikad, millest saame informatsiooni muinasrelvastuse ja sõjanduse kohta. Näiteks Skandinaavia saagad, mis on enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist. Neid on päris palju huvitavat informatsiooni, mis puudutab viikingite relvastust ja nende kasutust . On mainitud ka mitmeid sõjakäike, mis on tehtud Eesti aladele . Kõiki sündmusi, mis on neisse kirja pandud muidugi siiski uskuda ei saa. Sõjakäikude ning lahingute kohta on informatsiooni näiteks Vene kroonikatest, kuigi need on üpriski lakoonilised. Arheoloogilised kaevamised on tänapäevaks kinnitanud üpriski suure osa Vene kroonikas kirjutatud sündmuseid , kuna enamikes kohtades, kus kroonika järgi on toimunud Eestis lahingud, on leitud kaevamiste käigus ka venepäraseid relvi . Asjalikku informatsiooni leidub ka kindlasti Läti Henriku kroonikast. Teatud viperusi ning sogasust on, kuid see võib olla tingitud sellest, et kroonika on kirja pandud ladina keeles ning see ei olnud autori emakeel , mis tõttu võis sõjaliste terminite ja relvastuse tõlkimise osas olla raskusi.
Kirjalike allikate kõrval on arheoloogilised leiud tähtsad ja olulised allikad, mis muinasaja relvastusest ja sõjandusest informatsiooni annavad.
Relvad olid küll omal ajal võitlusvahendiks, kuid nende tähendus oli suurem. Neid kasutati ka mitmesuguste kombetalituste juures. Näiteks on Henriku kroonika järgi latgalid ja liivlased sõlminud omavahel vandenõu ning selle vandenõu paganate moodi mõõkadele astudes kinnitanud. Odasid on kasutatud ka näiteks liisu heitmisel, odasid kasutati ka rahulepete kinnitamisel (vahetati omavahel odasid). Võib olla, et relvad sümboliseerisid omal ajal ka teatud sotsiaalset kuuluvust. Näiteks teatud inimesed ei tohtinud mingeid relvasid omada. On teada ka näiteks, et mõõkadele on omistatud nimesid, kuna see oli ikkagi väga oluline ese. Neist on kirjutatud isegi ülistuslaule. Eesti kohta neid konkreetseid fakte ei ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik.
Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad vanu lahinguid ning katsetavad neid relvi, millega omal ajal võideldi.
  • Ründerelvad
    • Lähirelvad
    • Kaugrelvad
      • Viskerelvad
      • Laskerelvad ( laske - ja heitemasinad) – rühm relvi, mis on keerukama konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu , kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks , kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks.
  • Kaitserelvad
9. september, teine loeng
Pistodad , sõjanoad ja mõõgad
Kiviaeg
Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii pikaks, et temaga saab peale torkamise ka juba lüüa ning kujuneb välja mõõk.
Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks sellest väga vähe kasu olnud. Eestist on leitud mesoliitikumist (ca 9000-5000 eKr) sarvest ja luust pistodasid: ohvrileid (?) Tõrvalast, pistoda Pärnu jõest. Neoliitilisest Kääpa asulast on leitud juba ilusamaks lihvitud ning teravamaid pistodasid. Neoliitikumi lõpul jõuavad Eesti aladele küllaltki ilusad ja teravad tulekivist pistosad. Neoliitikumi lõpp oli Skandinaavias tulekivipistodade periood (ca 2500-1800 eKr).
Mille poolest erineb pistoda noast? Pistoda on sümmeetriline , nii käepide kui ka teraviku osa. On sarnane kaheteralise mõõgaga.
Miks inimesed kiviajal võitlesid? Üldjuhul võib olla kolm suuremat põhjust, millest esimene on seotud toidu hankimisega, teine maaga ning kolmandaks on naised. Kiviajal ei olnud lihtne jahisaaki kätte saada ning inimesed ei olnud eriti säästlikud. Näiteks Euroopast ja ka Ameerikast on näiteid, kus on terved karjad loomi aetud kaljukünkale ning nad sealt alla kukutatud, kuna ühte isendit oli liiga raske püüda. Seetõttu läks väga palju liha roiskuma ja lihtsalt hävines.
Pronksiaeg
Pronksiajal areneb pistodast mõõk.
Mõõga osad: nupp (käepideme otsas nupp, esiteks selleks, et käest ära ei tuleks, teisalt teine oluline funktsioon, nimelt ta tasakaalustab mõõka käes. On mugavam mõõgaga vehelda kui tagaosas on samuti mingi raskus. – käepide (tema sees roots) – kaitseraud ( ühelt poolt aitab mugavamalt mõõka käes hoida, teisalt selleks, et vastase relv mööda teramikku libisedes kätte ei saaks lõigata) – teramik e terik tera (lõikeosa) – veresoon (kaheteraliste mõõkade keskmes on soon, see on tehtud mõõga teramiku kergendamiseks ning teisalt ka selleks, et mõõk oleks painduvam ning oleks mugavam võidelda). Enamikul veresoonega mõõkadel on ka spetsiifiline teramiku valmistatud viis ning need on sageli olnud damastseeritud.
Ka Eestist on leitud pronksiaja mõõkasid. Näiteks Tehumardi peitleid sisaldas endas kahe lühimõõga katkeid ning odaosakatkeid. Sisaldasid endas võõrmaterjale Lõuna-Skandinaaviast. Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis . Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist.
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida-Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast.
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks , kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid. Hilisemalt on leitud aga näiteks linnuseid, kus on leitud söeproovide abil, et seal on inimesed elanud ka Rooma rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud.
Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka.
Keskmine rauaaeg (450-800)
Eestist leitud mõõkade arv mõnevõrra kasvab, kui aga arvestada Salme laevmatuseid, siis kasvas mõõkade arv üpriski drastiliselt. Kahest laevast leiti kokku kuskil 40 mõõka, neist enamik üheteralised. Ühes laevas on 7, teises 34 meest ning enamikul neist on tuvastatud äratuntavad relvajäljed luustikel. Suurem osa on mõõgajäljed, kuid leidub ka noolejälgi. Esijalgsed andmed viitavad , et tegemist oli skandinaavlastega. Tekkinud küsimus, et kuna mõõgad olid sel ajal väga kallid, siis miks olid nad maetud koos mõõkadega? Vastuseks võib olla tõsiasi, et skandinaavlased on lahingus lüüa saanud. Kuna nii paljudel meestel oli neis laevades mõõk, siis oli arvatavasti tegemist eliitsõdalastega. Lahing toimus kuskil 750 aastate paiku. Enamik mõõkasid olid üheteralised, kuid leiti ka 5 kaheteralist mõõka, mis olid luksusmõõgad. Ühel neist on lausa kuldkaunistustega ornamendid.
Viikingiaeg
Gleb Lebedev – Väga oluline viikingite mõõkade uurija, Peterburi Ülikooli arheoloogiaprofessor ning tema oli viikingite üks põhiuurijaid Venemaal. Võttis kätte ka Skandinaavia saagad ning neis on mõõkadest juttu umbes 300 korral, kuna need olid viikingite jaoks väga olulised relvad. Lebedev üritas nende mõõkade kaitseraudade ja nuppude põhjal eristada teatud rühmad ning teisalt jälgis ta saagade teateid ning tõi välja mõõkade erinevad tähendused: funktsionaalsed , konstruktiivsed, dekoratiivsed , semantilised. Esimene tähendus mõõkadel on sõjalis-tehnoloogiline funktsioon, mis tähendab, et mõõk on relv, kui inimese tapmise instrument . Toob välja ka huvitavaid näiteid mõõga kasutamise kirjeldustest (läbistas mehe mõõgaga, lõikas mõõgaga vastasel pea ära, tõmbas mõõga välja ja riputas käele).
Mõõk on olnud ka teatud prestiiži näitaja. Paljud mõõgad olid väga kallid, kõik olenes selles, kuidas ning mis moel neid valmistati. Mõõgad võisid olla väga erineva hinnaga. Mõningas mõttes oli mõõk hea investeering , kuna kui isand kinkis sõdalasele mõõga, siis tõenäoliselt oli sõdalane talle sellevõrra rohkem ustav. Sellega võidi osta endale sõpru ja alluvaid ning mõõgal oli seetõttu oluline majanduslik funktsioon.
Mõõku võib pidada ka inimestevahelise suhtluse vahendid. Mõõga kinkimine muudab inimestevahelisi suhteid. Suhete muutumine võib käia ka näiteks nii, kui kellegi lähisugulane tapeti mõõga läbi, siis pidi tapjale selle eest ka mõõga läbi kätte maksma. Haavad, mida saadi mõõgaga, olid eriliselt austatud haavad. Need olid tunduvalt kõrgemalt hinnatud, kui oda läbi saadud haavad. Kõige õilsam surm oli mõõga läbi, kõige jälestusväärsem, kui surid voodis.
Mõõkade teramikud valmistati tõenäoliselt Reini-äärsetes piirkondades ning mõõga käepide ning kaunistused lisati juurde Skandinaavias, kuid sellegipoolest ei ole välistatud, et ka Skandinaavias valmistati mingil määra mõõgateramikke.
Viikingiajal toimusid mõõkades ka teatud muutused. Mõõgad muutusid mõnevõrra pikemaks ning kaitserauad muutusid pikemaks. Mõõganupud muutusid umbes 13. sajandil kettakujulisteks, varem olid nad olnud pigem nupukujulised.
Viikingiaegsetel mõõkadel on mitmeid märke ning kirju. Üks sagedamini esinevaid kirju on ’Ulfberht’. Algselt arvati, et see on mõõgameistri nimi, kuid see ei saa kuidagi paika pidada, kuna selle nimetusega leitud mõõgad on dateeritud 250 aasta pikkusesse perioodi. Võib olla, et kuna see nimi sai tuntuks , siis hakati seda ka hiljem kasutama näitamaks mõõga kvaliteeti või oli see teatud mõõgavalmistus töökodade nimeks. On muidugi ka see versioon , et mõne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muinas-Eesti sõjandus #1 Muinas-Eesti sõjandus #2 Muinas-Eesti sõjandus #3 Muinas-Eesti sõjandus #4 Muinas-Eesti sõjandus #5 Muinas-Eesti sõjandus #6 Muinas-Eesti sõjandus #7 Muinas-Eesti sõjandus #8 Muinas-Eesti sõjandus #9 Muinas-Eesti sõjandus #10 Muinas-Eesti sõjandus #11 Muinas-Eesti sõjandus #12 Muinas-Eesti sõjandus #13 Muinas-Eesti sõjandus #14 Muinas-Eesti sõjandus #15 Muinas-Eesti sõjandus #16 Muinas-Eesti sõjandus #17 Muinas-Eesti sõjandus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K O Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Muinas-Eesti sõjandus
  • Kirjandus
  • Sissejuhatus
  • Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb
  • Ümera jõel“
  • Ründerelvad
  • Lähirelvad
  • Kaugrelvad
  • Kaitserelvad
  • Kiiver
  • Kaitserüü
  • Pistodad, sõjanoad ja mõõgad
  • Kiviaeg
  • Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid
  • Mille poolest erineb pistoda noast?
  • Miks inimesed kiviajal võitlesid
  • Pronksiaeg
  • Pronksiajal areneb pistodast mõõk
  • Mõõga osad
  • Eelrooma rauaaeg
  • Eelrooma rauaajast
  • Arknast
  • Rooma rauaaeg
  • Keskmine rauaaeg
  • meest
  • Viikingiaeg
  • Gleb Lebedev
  • Alates 12. sajandist
  • Sõjanoad (e võitlusnoad)
  • Kiviaegsete
  • Pronksiaegseteste
  • Eelrooma rauaajast
  • Keskmisest rauaajast
  • Kõige rohkem odaotsi
  • Damastseeritud relv
  • Kristina Creutz
  • Hilisrauaaegsete
  • Viskeodad
  • Noakujulise lehega viskeodaotsad
  • Sõjakirved ja sõjanuiad
  • Sõjakirved
  • Venekirved
  • Putkkirved
  • Kirumpäält
  • Lõuata nn Peterseni M-tüüpi kirved
  • Läti Henriku kroonikas
  • Sõjanuiad
  • Ammud ja ammunooled
  • Ammunoole valmistamine
  • Laske- ja heitemasinad
  • Kaitserelvastus
  • Kiivrid
  • Ristisõdijaid
  • Kaitserüüd
  • Rõngassärk, rõngasrüü
  • Soomussärk, soomusrüü
  • Lamellrüü
  • Raudrüü
  • Plaatrüü
  • Turvis, turvistik
  • Kaitserajatised
  • Vanema rauaaja
  • Mäepealsed asulad
  • Varased ringvall-linnused
  • Varased neemiklinnused
  • Keskmise rauaaja
  • Mägilinnused
  • Neemiklinnused
  • Kalevipoja sängi tüüpi linnused
  • Ringvallid
  • Hilisrauaaegsed linnused
  • Linnuste piiramine ja kaitsmine
  • Sõjakäigud
  • Rüüsteretked
  • Piiramisretked
  • Ehitusretked
  • Lahingretked
  • Kaitseretked
  • Vabastus/varustusretk
  • Sõjaretkede suurus
  • Kohtumislahingud
  • Pealetungilahing
  • Jälituslahing
  • Väljatungilahingud
  • Ümera lahing
  • Madisepäeva lahing

Teemad

  • Kirjandus
  • Tasuja“
  • Läänemere isandad“
  • Meelis“
  • konkreetsed allikad
  • Skandinaavia saagad
  • Vene kroonikatest
  • Läti Henriku kroonikast
  • arheoloogilised leiud
  • mitmesuguste kombetalituste
  • september, teine loeng
  • pistoda
  • teine maaga ning
  • kolmandaks on naised
  • käepide
  • kaitseraud
  • veresoon“
  • Tehumardi peitleid
  • Vajangu pronksmõõk
  • Jäbara kivikirstkalmest
  • Salme
  • laevmatuseid
  • Ühes laevas on 7, teises
  • meest
  • viikingite mõõkade uurija
  • viikingite üks põhiuurijaid Venemaal
  • sõjalis-tehnoloogiline funktsioon
  • prestiiži näitaja
  • majanduslik funktsioon
  • inimestevahelise suhtluse vahendid
  • mõõkadel on mitmeid märke ning kirju
  • üksiktähed, peamiselt ristid või tähtede
  • kombinatsioonid, mis on valdavalt kristliku sisuga
  • mõõgavööd
  • mõõgatupp
  • Jäbara kivikirstkalmest
  • ohvrileiust
  • kõige tähtsam relv
  • sõjalisel
  • jahipidamise
  • eesmärgil
  • palju odaotsi
  • iseloomulik
  • lehekujulised
  • torkeoda ja viskeoda
  • nooremast rauaajast
  • odaotsa keskosa damastseeritud
  • ning putkeosa on hõbelateeringuga kaunistatud
  • väiksemad
  • mõõtmed ning kergem kaal
  • noorema kiviaja teisel poolel
  • pronksiaja
  • Anatoli Kirpitšnikovi
  • kanna osas mingisugune pikendus, terav nukk
  • kirve kaal
  • grammi
  • Jüri Selirand
  • 11
  • sajandil kogu Skandinaavias
  • 13. sajandisse
  • tapper’
  • baliste
  • sarvedega
  • kiivrid
  • Valsgärde laevkalmetest
  • pottkiivritega
  • sõjakübar
  • Eestist Kodasoost
  • Rõngasrüü tuli
  • kasutusele ca 1200
  • varrasahelikest eseme katked
  • viikingiaja
  • Otepää linnuse piiramisel
  • kaitserajatised põlema süüdata
  • piiramistorn
  • liigitanud sõjaretki eesmärkide järgi
  • rüüsteretked, piiramisretked, ehitusretked
  • vabastus/varustusretked

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
docx
Muinasaeg Eestis
13
odt
Muinaseestlased
9
doc
Muinasaeg eestis
5
docx
MUINASEESTLASTE
5
docx
MUINASAEG EESTIS
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
18
doc
Esiaeg ja arheoloogia alused
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !