50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Thisis
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi
ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem
.......................8 Kaitsealuse objekti analüüs.........................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus See töö jutustab erakordsest Muhu saarest, selle ajaloost ning peategelaseks on ürgne Tupenurme pank. Ülevaade luuakse panga elustikust ning selle kaitsmisvõimalustest. Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber. Ökoloogid, bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust. Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele
.................................................................................4 Taimkate............................................................................................................................ 4 Loomastik..........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 7 Sissejuhatus Vormsi ( joonis 1.1) on Eestis suuruselt neljas saar pindalaga 93 km2. Saar asetseb Väinameres, teda lahutab Noarootsi poolsaarest ligikaudu 3 km laiune Voosi kurk ja Hiiumaast 11 km laiune Hari kurk. Vormsi juurde kuulub üle 40 väikese saare, millest suurem osa paikneb saare lõuna- ja kirderannikul. Vormsi saare pikkus läänest itta on ligikaudu 16 kilomeetrit, suurim laius on 9 kilomeetrit. Rannajoone pikkus on 99,82 km.
XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja. XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood. Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid
Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute
Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10. Muhumaal: Koguva küla, mille üks osa on Muhu muuseum. NB! Koguva külas elavad inimesed igapäevaselt, vaid osa külahooneid kuulub muuseumile. Muhumaal asuv ajalooline ja ehe kaluriküla Koguva küla on ainulaadne külastuskoht, sest tegemist on nn elus külaga, kus vaid osad hooned kuuluvad Muhu muuseumi kogusse. Ajaloolises ja ehedas kalurikülas jalutades näeb turist nii päriselu majapidamisi kui ka turismiatraktsioone, näiteks saab külastada Kunstitalli
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid