Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muhu Katariina kirik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Muhu Katariina kirik #1 Muhu Katariina kirik #2 Muhu Katariina kirik #3 Muhu Katariina kirik #4 Muhu Katariina kirik #5 Muhu Katariina kirik #6 Muhu Katariina kirik #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timix Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Karja Katariina kirik

Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt

Kunstiajalugu
thumbnail
18
pptx

Muhu katariina kirik

MUHU KATARIINA KIRIK Arina Borissenko 10. klass Muhu Katariina kirik asub Liiva külas, Muhu saarel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni

Eetika
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive

Kunstiajalugu
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes ­ lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept ­ kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)

Kunstiajalugu
thumbnail
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur ­ Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ­ ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ­ ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat

Kunst
thumbnail
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5

Kunstiajalugu



Lisainfo

Referaat muhu kirikust

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun