TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus...................................................................................
Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik. Röntgenpildilt pole näha murrujoont, sest luu trabeekulid ületavad piirkonna, kus oli murd. Nüüd võib alustada täieliku funktsiooni taastamisega, ilma et tekitaks kahju luumurru piirkonnale. Luu on täielikult paranenud ning omab murrueelset tugevust. Vaatamata sellele, et paljud allikad ei anna täpset ajaskaalat luumurdude paranemisel, eksisteerivad mõned üldjuhised. Tabel 1 toob välja normaalse luu korral keskmised ajad kalluse ja stabiilsuse tekkel. 3
Info see täidesaatev (eksekutiivne prk). Nt sünnapidu planeerimne (niipalju alaasju on siin vaja levib elketrilisel ja keemilisel teel. Kui need on aktiivsed (neuoronid siis), see ongi õppimise planeerida). Meil tuleb see suht automaatselt tavaelus. Aga Frontaalsagar kasutab infot,mis ja meeldejätmise ehk salvestamise alus. meil on ja siis suudamiegi tegevuse kava moodustada. Aga selle funktsiooni kahjustusega inimene siis annad talle reeglid ette aga ta rikub kohe reegleid, sest ta ei saa ilma. Ehk nad ei Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga .....trauma korral kahjustatud püsi reeglites. tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
Ena- teel, hormoonide miku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka vahendusel endokriinsüsteemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Organismi koostis- osade struktuuri ja Inimorganismis on kõigil tasanditel rakust organsüsteemini võrdlemisi hõlpsasti nende funktsiooni märgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Näiteks inimese liikumisvõime vastavus on inime- põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv
....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................
Kõik kommentaarid