Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline
Surve all olev luu on veel valulik ning röntgenpildil on veel nähtav murru joon. Kuni luu pole täielikult paranenud, ei tohi kanda kogu keharaskust vigastatud jäsemele ning vajalik võib olla ka väline tugi. • Stabiliseerumine: luu täielik paranemine, kus murru piirkonnas pole luu liikumine võimalik. Röntgenpildilt pole näha murrujoont, sest luu trabeekulid ületavad piirkonna, kus oli murd. Nüüd võib alustada täieliku funktsiooni taastamisega, ilma et tekitaks kahju luumurru piirkonnale. Luu on täielikult paranenud ning omab murrueelset tugevust. Vaatamata sellele, et paljud allikad ei anna täpset ajaskaalat luumurdude paranemisel, eksisteerivad mõned üldjuhised. Tabel 1 toob välja normaalse luu korral keskmised ajad kalluse ja stabiilsuse tekkel. 3
Info see täidesaatev (eksekutiivne prk). Nt sünnapidu planeerimne (niipalju alaasju on siin vaja levib elketrilisel ja keemilisel teel. Kui need on aktiivsed (neuoronid siis), see ongi õppimise planeerida). Meil tuleb see suht automaatselt tavaelus. Aga Frontaalsagar kasutab infot,mis ja meeldejätmise ehk salvestamise alus. meil on ja siis suudamiegi tegevuse kava moodustada. Aga selle funktsiooni kahjustusega inimene siis annad talle reeglid ette aga ta rikub kohe reegleid, sest ta ei saa ilma. Ehk nad ei Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga .....trauma korral kahjustatud püsi reeglites. tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Ena- teel, hormoonide miku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka vahendusel endokriinsüsteemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Organismi koostis- osade struktuuri ja Inimorganismis on kõigil tasanditel rakust organsüsteemini võrdlemisi hõlpsasti nende funktsiooni märgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. Näiteks inimese liikumisvõime vastavus on inime- põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or- se keha ülesehituse ganellidest ja lõpetades lihaskonna kui tervikuga, on maksimaalselt sobiva struk- üldkehtiv printsiip. tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema Sama üldkehtiv
....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................
Kõik kommentaarid