100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bucci57
Õppematerjali autor
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.
" Aastal 1937 sõitis Veldeman kaasa ka ühel maailma kuulsamal võistlusel, mille nimeks oli Rootsi GP Saxtropi ringrajal. Sõitma olid tulnud üle kogu maailma kõvemad sõitjad, nende hulgas ka maailmameister Jimmy Guthrie. Võistlejad pidid läbima kokku 338 kilomeetrit. Kokku oli stardis 58 võistlejat ning pealtvaatajaid oli üllatavalt palju 160 000. Eestlast tabas seal väike õnnetus, kui seitsmendal ringil purunes ta klapi vedru ning selle parandamisega läks tal viis minutit. Kui sellist viperust poleks juhtunud oleks ta võinud saavutada isegi viienda koha. Hinnati väga tema vastupidavust. Üks tragöödilisem sõit toimus aastal 1937 Pärnus. Kuna tee oli väga auguline kukkus viljandlane Elmar Sauga seal väga õnnetult ning suri koheselt. Nimelt purunes tal pealuu. Õnnetuse tegi hullemaks see, et tagant tulnud Ernst Rektmeister sõitis Saugale otsa. Elmari mälestuseks on püstitatud Audrus mälestusmärk.
autot ja kaks mootorrattast.Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks.Sport sai õige hoo sisse Pirita ringraja valmimisega,kus hakati korraldma rahvast ligi meelitavaid rahvusvahelisi võistlusi.Rahvast tõmbasid samuti iga-aastased võistlused Tallinna hipodroomil ja 1km kiirusvõistlused Raudalu maanteel.Korraldati ka tähesõite,kuid motokrossist ei olnud paljud midagi kuulnudki. 1946. aastal Moskvast koju jõudnud eestlased otsustasid Eestiski selle alaga tegelema hakkata.Stardi-ja finsipaik tehti Pirita jõe kaldale,raja pikkus oli 6,6 km ja see tuli läbi sõita kolm korda. 8.novembril kogunes stardipaika 30 võidusõitjat.Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult
-9. klasside huvi käsipalli vastu", kuna minu perekonnas on käsipall alati tähtsal kohal olnud. 1974.-1997. aastani tegeles ka minu isa Ain Luukas aktiivselt käsipalliga. Käsipalliklubi HC Kehra on üks Kehra sümbolitest. Kui küsida mõne inimese käest, mis seondub talle Kehraga, siis vastatakse, kas Kehra paberitehas või käsipalliklubi HC Kehra. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida kuidas väljendub Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste huvi käsipalli vastu. Valisin selle teema, et saada teada, kui populaarne on käsipall põhikooli õpilaste seas. Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased tunnevad suurt huvi käsipalli vastu. Üheks põhjuseks käsipalliklubi HC Kehra esindusmeeskonna edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Teiseks on Kehras head tingimused käsipalliga tegelemiseks. Huvi väljendamise jagasin 3 ossa. Huvi käsipallitreeningute vastu, huvi käsipalli vastu meedia
siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja
mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100
mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid