Motivatsioonid, emotsioon, stress (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

EMOTSIOONID ja motivatsioon

· emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus. Põhiemotsioonide idee kriitika: puudub üksmeel selles, et kui palju ja millised on põhiemotsioonid. 4. James-Lange teooria (1884, 1885) ­ emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

5

docx

EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON

Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon ­ emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

7

docx

Emotsioonide konspekt

Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ­ ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega ­ neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet ­ kuidas käitub?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

10

doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus

37

odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009  SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid

Psühholoogia

12

docx

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, ­ tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, ­ sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, ­ lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar­ toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

8

docx

Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia

lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia ­ neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused 4) Vaimsed (intellektuaalsed) vajadused (mõelda, õppida, olla informeeritud jne) 5) Esteetilised vajadused (kunst, esteetiline ilu jne)

Psühholoogia

8

docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (1)