Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis. Instinktid pääsevad vahetu motivaatorina mõjule üksnes eksistentsi piirsituatsioonis (surmaga silmitsi seistes). 3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung- tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes
7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang. Diskursiivne ja intuitiivne etapiviisilise, loogiliselt järeldava arutluse korral on tegemist diskursiivse mõtlemisega. Intuitiivne mõtlemine saab seevastu teoks järelduste ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilisabstraktne ja kaemuslikmotoorne Loogilisabstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele
2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher)
muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3) Staadium: Kroonilised sümptomid füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni. Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe
mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutuse saamisel on tema vajaduste pingerea koostamine. Motivatsioon Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise.
vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi
asju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad
Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada. MIS ON ISELOOM JA MIS ON ISIKSUS? Iseloom ehk karakter väljendub inimesed individuaalsusest, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemises ja suhtlemises. Inimeste karakterid, võivad olla erinevad. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske, mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas ning vastuoluline. Inimese iseloomu ehk siis karakterit ei ole lihtne tema käitumisest välja lugeda. Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile
kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS: vajadus – mingi elu-, tegevuse või arengutingimuste puudumise tunnetamine vajaduste liigid: 1) orgaanilised – elutegevuse esmatingimuste täidetud olemise nõudmine 2) funktsiooni – ja füüsilise aktiivsuse vajadused – tarbed meelelise tunnetuse ja füüsilise aktiivsuse järele 3) sotsiaalsed – suhtlemine teiste inimestega, viibimine inimrühmas või rahva ees jne
kurnatus, viha, depresiivsed mõtted. o 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes · Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine, risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia, tööd liiga palju, tööd liiga vähe · Stressiga toimetulek: probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras: o Füsioloogilised kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks: janu, nälg, hapnik, uni, seksuaalvajadus. (85%)
Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad.
elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Kognitiivne psühholoogia tunnetusteadus. Õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning
Vaimsed vajadused üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval
mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele. 39 Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldunud. (Sellel käsitlusel on ka puudused) Motivatsioon neurofüsioloogiline seisund mille vajaduse esile kutsub. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Motiiv on tunnetatud, arusaadud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsus motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiivide konflikt A eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt positiivse alternatiivi vahel. B eeldab vajadust valida kahe või enama võrdselt negatiivse alternatiivi vahel. C on salakaval
# normid on paljude sama standardse protseduuriga testi sooritanud inimeste tulemused (ideaalis esinduslik oluliste tunnuste lõikes) # ainult normidega võrdlemise põhjal saab teha järeldusi hinnatava omaduse kohta hinnataval inimesel (standardhälveühikud näitavad testitäitja sooritustaseme kaugust normgrupi keskmisest) # Intelligentsusetesti skoor võib olla mõjutatud ka muude asjade poolt kui üldvõimekuse tase: motivatsioon ärevus väsimus keeleprobleemid # Intelligentsuse teste (C tase) tohivad läbi viia ja tõlgendada üksnes kõrge erialase ettevalmistusega inimesed (teaduskraad, spetsiifiline koolitus) # Internetis pakutavate testide osas tuleb olla ettevaatlik # Üks järeldus, mille võib eelnevast jutust teha on see, et IQ väärtused ei oma mingit absoluutset tähendust. Kui näiteks
refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist
refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 11 Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline
aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: - Motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, - Tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele, - Teooria peaks rõhutama tunnetusprotsesside dünaamilist iseloomu, - Motivatsioonikäsitlus peaks tunnistama iga indiviidi motiivide unikaalsust, kordumatut kvaliteeti. Tema motivatsiooniteooria ,,fundamentaalse autonoomia postulaat" polemiseerib jõuliselt freudismiga: küpse isiksuse ajejõud ei ole kujundatud tema mineviku motiividest. Areng
mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots solvumine, kadedus mure Negatiivsed emotsioonid kammitsevad, röövivad energiat, alandavad toonust Emotsiooni avaldumine: kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D
spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see motivatsioon on püsivam. Väljendub ka paremates saavutustes - Mõttelaad on tugevalt seotud sotsiaalmajandusliku staatusega - Kasvule orienteeritud mõttelaadiga lapsed on koolis edukamad II loeng – Intelligentsus Mis on intelligentsus? - Tavamõiste mille tähendusest inimestel on üsna udune arusaamine - Teaduslik mõiste mis on defineeritud teadlaste poolt mingi uuritava nähtuse tähistamiseks
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadli
lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused 4) Vaimsed (intellektuaalsed) vajadused (mõelda, õppida, olla informeeritud jne) 5) Esteetilised vajadused (kunst, esteetiline ilu jne)
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen 1969 ilmunu essee afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas ka TÜ audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on maailmas tsiteerituim eesti teadlane.
on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3 Vajadused Motivatsioon Vahendid Rahuldatuse puudumine annab märku, et midagi on valesti. Vajaduste põhiliselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: Eneseteostus- Respekt/väärikus- Kuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud,
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19.sajand) arvas, et intelligentsus on seotud sensoorse tundlikkusega ja leidis, et pärilikkusel ja keskkonnal on mõju intelligentsusele. Pakkus välja ideid inimtõu aretamise osas. 1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
