teeme, kelle jaoks ja mida me selle tegevusega endale saavutame. Kõik selle panevad paika tegelikult meie endi vajadused, mida me peame vajalikuks, me reastame need endi peas ja tegutseme selle nimel, et enda vajadusi täita. Selleks aga on vaja omakorda motivatsiooni. Kuna tegemist on kahe väga tihedalt seotud tingimusega ei saa üks ilma teiseta eksiteerida. Seega proovisin oma referaadi koostades uurida, mida kujutab endast motivatsioon, millised oleksid erinevad teooriad ja millised on meie vajadused. 3 1. Motivatsioon Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub
.....7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad................................................
konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele. Kuna teema on väga mahukas ja huvitav ning kirjutada oleks sellest palju, siis on eesmärgiks kirjeldada vaid kõige levinumaid teooriad ja siduda sinna vahele ka tänapäevaseid mõtteavaldusi Eesti juhtivatelt koolitajatelt ja psühholoogidelt. 1. MOTIVATSIOON 1.1. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Väline motivatsioon on seotud nn. käegakatsutava tasuga - palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruu
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin
1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine. Tallinn: Külim kirjastus. 4. Dahl, T. 1989. The Corporation and Its Employees: A Case Story. Journal of Business Etnics, Vol. 8, pp. 641-645. 5. Kidron, A. 2004. Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo kirjastus. 6. Kivisild, K. 2009. Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad. Mainori Kõrgkool juhtimise instituut. (Ainetöö). 7. Klaamas, J. 2009. Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. TLÜ kasvatusteaduste instituut. (Bakalaureusetöö). 8. Lepik, T. 2009. Valga Põhikooli õpetajate töörahulolu uuring. TÜ haridusteaduskond. (Magistritöö). 9. Maaturismi juhtimisõpe. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=mcclellandi
tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette,
Kõik kommentaarid