Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moskva - Venemaa süda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Moskva - Venemaa süda #1 Moskva - Venemaa süda #2 Moskva - Venemaa süda #3 Moskva - Venemaa süda #4 Moskva - Venemaa süda #5 Moskva - Venemaa süda #6 Moskva - Venemaa süda #7 Moskva - Venemaa süda #8 Moskva - Venemaa süda #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annamaria1989 Õppematerjali autor
Referaat, Moskva tähtsamatest vaatamisväärsustest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Venemaa

AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX ­ XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki ­ Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest

Geograafia
thumbnail
6
doc

Vana-vene kunst

10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval

Kunstiajalugu
thumbnail
12
pdf

Vanavene kunst

Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett.

Kunst
thumbnail
8
doc

Vana-Vene Kunst

Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Vana ­ Vene arhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 - 6 Vana ­ Vene maalikunst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2 Sissejuhatus Vana ­ Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. ­ 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga

Kunstiajalugu
thumbnail
35
ppt

Vanavene kunst

meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal ­ rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehitisi Harmoonilised Proportsionaalsed MOSKVA KREML Peakirik - Uspenski (Koimesise) (1475-1479) A.Fioravanti Granovitaja Palata - ilmalik hoone Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn Uspenski katedraal

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Ivan Julm

Tallinna Polütehnikum Ivan Julm Koostaja: Fred Ehand PA-09B Ivan IV ehk Ivan Julm ( vene keeles ( Ivan Groznõi )) 25. August 1530 ­ 18. Marts 1584 Moskva. Ivan oli Venemaa suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. Venemaa on tuntud oma tagurluse poolest, kuid mitte ainult tagurlus ei ole teinud venemaad kuulsaks, vaid ka tsaarid oma reformide ja omakasupüüdlike tegudega. Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit.

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest

Ajalugu
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun