36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama
----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited.
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt
Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks)
Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm.
Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik või s, teises mitte. Sulghäälikut või s sisaldav
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult
Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp Tüvi väljendab sõna põhitähendust. Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE
hea parem kõige parem parim suurim uusim põhjendus hoolsaid kaugeid kavalaid hapusid nürisid roosasid ! lillasid ! Keskvõrdes -i- Keskvõrdes -i- VALE: lahjim -LIK -LIK I TEGUSÕNA PÖÖRDELISED VORMID KÕNEVIISID AEG KINDEL KV TINGIV KV KAUDNE KV PÖÖRDED - - KS - VAT MA (a1) ela/n ela/ksi/n ela/vat SA (a2) ela/d ela/ksi/d ela/vat TA (a3) ela/b ela//ks ela/vat
sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria: • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused; • morfoloogilised väljendusviisid: o sünteetiline väljendusviis – morfeem tüvega koos; morfeemide liitmine afiksatsioon ehk aeglutinatsioon (ka reduplikatsioon - kordus) - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks
Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44
pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat
Nimisõnade asesõnad ma, sa, ta, me, te, nad, see, too, mis, seesama, sama, muu; Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga; Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni. Pöördsõnad ehk tegusõnad: Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) kindel, tingiv, kestev ja kandev kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik Minevik o Lihtminevik (kirjutasin) o Täisminevik (olen kirjutanud) o Enneminevik (olin kirjutanud) Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa) -eitav (kr. ei tööta kaasa)
2. Osaalus- os käändes(keda?mida?) jääb alati ainsuse 3 pöördesse, ei ühildu öeldist, põhiliselt eitav Aluseta on: 1. Lünklaused: alus on juurdemõeldav (Ma) tahan teda näha. 2. Vaeglaused: sisu ebamäärane, alus ei ole juurdemõeldav. ÖELDISTÄIDE Öeldistäide (ÖT) on tegusõna olema laiend, mis näitab kes, mis, missugune on lause. Öelditäiteks on: käänsõna nimetavas või osastavas käändes. Oleviku kesksõna nimetavas või osastavas käändes. Da tegevusnimi. ÖT liigid on täisöeldise nimetavas käändes ja osaöeldistäide osastavas käändes. Korduvate öt vahele pannakse koma. SIHITIS Sihitis ehk objekt on verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud või sihitud. Ning vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?. Täissihitis lõpetatud tegevus, kui laiendab da-teg nime, kui väljendatakse käsku. On omastavas(kelle?,mille?)ja nimetavas (kes?,mis
Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme:
Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1 neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja) patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme) Tegevussubjekt esiletõstetuim osaline (Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Agent, kogeja, valdaja, neutraalne osaline (vm.) Grammatiline subjekt, muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv. Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda.
a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39
je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’;
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1
• (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
Kaassõna tänu tähendus on üldistumas põhjuse tähenduseks, kaugenedes oma leksikaalsest allikast; sellega kaovad kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD
Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga(23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.) 12.Tegusõnade veaohtlikud vormid ja tüübid, tegusõnavormide moodustamine 1.TEGUMOOD - (2) umbisikuline, isikuline 2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat 3.AEG - (2) olevik, minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud 4.ARV (2) ainsus, mitmus 5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad 6.KÕNE eitav-ära, ei, jaatav-tunnuseta *Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik. (nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav) 13.Fraasid ja lauseliikmed *Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus,sihitis,määrus,täiend v
Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3 Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses.
Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80 Kestev minevik 82 Täisminevik 83 Käskiv kõneviis 85 Tingimuslaused 85 CAN / COULD 86 MAY 88 MUST 89 SHOULD 90
Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad
4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik. Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon. Määratlsu markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt. Ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses.) Kuidas määratleda sõna? 1) Paus ja vahe: suulises kõnes on pausid, kirjalikus vahe/tühik. Nt. Sk: maitea kk: ma ei tea. 2) Lahutamatus; kui paluda lisada sõnu lausesse, siis pannakse need sõnade vahele, m itte nende sisse.
muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16. Morfeemide järjekord. Afiksite järjekord: Greenbergi universaal 39: kui keeles on kääne ja arv, ja mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände vahele. koertele Bybee : tugev tendents sellise järje poole: tüvi + tegumood + aspekt + aeg + kõneviis+ isik/arv (või prefiksikeeltes peegelpildis) 6 17. Peasõna ja laiendi markeerimine. peasõnade-laiendite paare peasõna (head) laiend omatav omaja (poisi (omaja) raamat (omatav)) substantiiv adjektiiv (kollane maja) adpositsioon substantiiv (laua peale)
Verbidele liituvate grammatiliste morfeemide hulga kohta vt http://wals.info/feature/description/22 (CPW = kategooriat / verbi kohta) Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine (scripta continua) Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks
kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) · Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+mach+t) · Tagalogi k hiraman 'laenama'; h-in-iraman 'laenas' · Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus-mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik-muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav eitav) markeerimata on lihtsam vorm teen ja markeeritud on teeme · Sõna määratlemisest (paus ja vahe lahtuamatus, üksiesinemine, foneetilised priirid, semantilise üksuse staatus: tavaline sõna? ebatavaline sõna?). · Grammatiseerumine; grammatika ja leksika suhe. tekkimise protsessid, see võib olla nii, et ühest sõnast tekib grammatiline üksus ja ise kaob. Nt: pea (kehaosa) lisaks