Morfoloogia. Eesti keele käänded (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellesse? millesse ?
  • Kellest? millest ?
  • Kellele? millele ?
  • Kellelt? millelt ?
  • Kelleks? milleks ?
  • Kelleni? milleni ?
  • Kellena? millena ?
  • Kelleta? milleta ?
  • Kellega? millega ?
  • Mis sa tast narrid ?
 
Säutsu twitteris
Morfoloogia
Eesti keele käänded

Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses . See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms.
Eesti keeles on 14 käänet:

1.
nimetav
nominatiiv
siil
kes? mis?

abstraktsed ehk grammatilised käänded
2.
omastav
genitiiv
siili
kelle? mille?
3.
osastav
partitiiv
siili
keda? mida?
4.
sisseütlev
illatiiv
siili/sse
kellesse? millesse?
sisekohakäänded
kohakäänded
konkreetsed ehk semantilised käänded
5.
seesütlev
inessiiv
siili/s
kelles? milles?
6.
seestütlev
elatiiv
siili/st
kellest? millest?
7.
alale ütlev
allatiiv
siili/le
kellele? millele?
väliskohakäänded
8.
alalütlev
adessiiv
siili/l
kellel? millel?
9.
alaltütlev
ablatiiv
siili/lt
kellelt? millelt ?
10.
saav
translatiiv
siili/ks
kelleks? milleks?

11.
rajav
terminatiiv
siili/ni
kelleni? milleni ?
12.
olev
essiiv
siili/na
kellena? millena?
13.
ilmaütlev
abessiiv
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Morfoloogia-Eesti keele käänded #1 Morfoloogia-Eesti keele käänded #2 Morfoloogia-Eesti keele käänded #3 Morfoloogia-Eesti keele käänded #4 Morfoloogia-Eesti keele käänded #5 Morfoloogia-Eesti keele käänded #6 Morfoloogia-Eesti keele käänded #7 Morfoloogia-Eesti keele käänded #8 Morfoloogia-Eesti keele käänded #9 Morfoloogia-Eesti keele käänded #10 Morfoloogia-Eesti keele käänded #11 Morfoloogia-Eesti keele käänded #12 Morfoloogia-Eesti keele käänded #13 Morfoloogia-Eesti keele käänded #14 Morfoloogia-Eesti keele käänded #15 Morfoloogia-Eesti keele käänded #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Morfoloogia
  • Eesti keele käänded
  • `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t
  • VI kk-st
  • `koi/d, i`dee/d
  • `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
  • I kk-st
  • II kk-st
  • `siil : `siile : `siili/sid
  • `koer : `koeri : `koera/sid
  • Eesti keele arvukategooria liikmed
  • `koi/de, i`dee/de
  • VII kk-st
  • `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te, magasi/te
  • `aasta/i/d, redele/i/d, `kringle/i/d
  • V kk-st
  • `mõtte/i/d, `pääsme/id, `küünla/i/d
  • `ratta/id, `armsa/i/d, `mandre/i/d

Teemad

  • kaasus
  • Eesti keeles on 14 k
  • ää
  • net
  • nimetav
  • kes? mis?
  • omastav
  • siili
  • kelle? mille?
  • osastav
  • keda? mida?
  • sisseütlev
  • siili/sse
  • kellesse? millesse?
  • seesütlev
  • siili/s
  • kelles? milles?
  • seestütlev
  • siili/st
  • kellest? millest?
  • alaleütlev
  • siili/le
  • kellele? millele?
  • alalütlev
  • siili/l
  • kellel? millel?
  • alaltütlev
  • siili/lt
  • kellelt? millelt?
  • siili/ks
  • kelleks? milleks?
  • rajav
  • siili/ni
  • kelleni? milleni?
  • siili/na
  • kellena? millena?
  • ilmaütlev
  • siili/ta
  • kelleta? milleta?
  • kaasaütlev
  • siili/ga
  • kellega? millega?
  • viisiütlevat
  • paljajalu, lehvivi hõlmu
  • grammatilised käänded
  • semantilised käänded
  • Kohakäänded
  • Sisekohakäänded
  • Väliskohakäänded
  • Nimetav kääne
  • istub pesal
  • sorgus
  • Võta end kokku
  • Ilm on
  • visati lõkkesse
  • viis
  • kilomeetrit
  • Tammelt
  • püksid
  • Nimetaval käändel puudub tunnus
  • Omastav kääne
  • pooldaja
  • Jürka
  • teha
  • pikkune
  • roheline
  • taga
  • lõkkesse
  • ja tulin siis koju
  • neljal inimesel oli
  • elukohaga probleeme
  • õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust
  • ja töökaaslastega
  • ilmaga
  • käisime mere ääres jalutamas
  • Omastaval käändel puudub tunnus
  • Osastav kääne
  • raamatut
  • tundigi
  • prahti
  • helgemaid päid
  • inimest
  • oli seekord täiesti kuss
  • Ainsuse vormides
  • esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist
  • t (~tt)
  • ratsu/t
  • soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t
  • `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt
  • mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t
  • `tul/d
  • ema, pesa, seminari, nime
  • `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku
  • se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
  • ~ t
  • rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t
  • iga ~ iga/t, sada ~ sada/t
  • da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d
  • esinevad morfeemivariandid
  • `mõtte/i/d
  • `siile
  • ratsu/sid
  • `koi/sid
  • i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid
  • pesa : pesi ~ pesa/sid
  • seminar : seminare ~ seminari/sid
  • sai : `saiu : `saia/sid
  • sõda : sõdu : sõda/sid
  • nali : `nalju : `nalja/sid
  • sõber : `sõpru : `sõpra/sid
  • `siili/sid
  • seminari/sid
  • Sisseütlev kääne
  • linna
  • maikuusse
  • mõttesse
  • Kuidas sa minu
  • armunud
  • vähki
  • Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla
  • Seesütlev kääne
  • linnas
  • märtsis
  • sügavas depressioonis
  • kipub teistele alla jääma
  • veendunud
  • edasi
  • Seesütleva käände tunnus on
  • Seestütlev kääne
  • linnast
  • õhtuni
  • üsna ruttu
  • pikem
  • mänguasjad
  • saab õpetaja
  • kanged
  • murtud
  • poeg
  • aru. Miks sa ei rääkinud
  • narrid?
  • ilma. Ta loobus oma
  • väga kergesti. Kõik oleneb
  • olukorrast
  • kõige nutikam. Kolm
  • kaame
  • Seestütleva käände tunnus on
  • Alaleütlev kääne
  • välismaale
  • neljapäevale
  • vihmale
  • kõik ausalt ära
  • meeldib siin elada
  • sõpradele
  • raamatule
  • kuri
  • mulle
  • Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti
  • `mu/lle, `su/lle, `ta/lle
  • Alalütlev kääne
  • välismaal
  • maale
  • näoga vaatas Jüri meie poole
  • on kaks last
  • täielikult
  • ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida
  • juba päris keerulisi lugusid
  • kõrvul
  • Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati
  • ma : `mu/l
  • sa : `su/l, ta : `ta/l, see : `se/l, too : `to/l, kes : `ke/l, mis : `mi/l
  • Alaltütlev kääne
  • välismaalt
  • raamatu
  • luuletaja
  • Alaltütleva käände tunnus on
  • Saav kääne
  • kurvaks
  • Jüri on siin rohkem nagu
  • õpipoisiks
  • ärge seda vett küll kasutage
  • reedeks
  • terveks nädalaks
  • Saava käände tunnus on
  • Rajav kääne
  • metsani
  • õhtuni
  • pingul. Temperatuur
  • kraadini
  • Rajava käände tunnus on
  • Olev kääne
  • voodis. Tundsin
  • karjumas
  • Kuurialust kasutati ka
  • saunana
  • Oleva käände tunnus on
  • Ilmaütlev kääne
  • Mari ei
  • külla minna
  • kahvlita
  • otsa. Jüri sõi (ilma)
  • isuta
  • kohv
  • sabata
  • sabatu
  • Ilmaütleva käände tunnus on
  • Kaasaütlev kääne
  • kinno
  • maad
  • näoga
  • valmis
  • harjuda
  • Kaasaütleva käände tunnus on
  • nuumerus
  • mitmus
  • käega
  • kätega
  • mees, laud, tegevus
  • ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid
  • püksid, käärid
  • ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse
  • mitmussõnadeks
  • plurale tantum
  • Tuleb
  • Ühise keele leidmiseks olid nende meeste
  • olnud liiga erinevad
  • olid sel aastal ilma
  • sang oli katki
  • ainsussõnade
  • pimedus, hirm, õnn
  • suhkur, jahu, kuld
  • mööbel, inimkond, kraam
  • gripp, köha, vähk
  • ida, lääs, minevik
  • mitmussõnade
  • prillid, püksid, veimed
  • andmed
  • talgud, lihavõtted
  • leetrid, rõuged, sügelised
  • tangud, rapped, heitmed
  • kolmikud, omaksed
  • Ainsus
  • raamat, mees, naine
  • on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast
  • Mitmus
  • raamatud, mehed, naised
  • ema/de/l
  • `aasta/i/s, õnnelike/s
  • pesa/sid
  • mina : meie, sina : teie
  • keegi, ükski, miski, kumbki, iga, igaüks
  • üksteise, teineteise
  • `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge
  • jalge all, silme ees
  • mitmus
  • de
  • meie, teie
  • `aasta/i/d
  • ema/d, ema/de
  • `aasta/te
  • ema/d, `aasta/d
  • ema/de : ema/de/sse, ema/de/s, ema/de/st
  • `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s, `aasta/te/st
  • ema/de, pesa/de, seminari/de, nime/de, tule/de
  • ratsu/de
  • `siili/de, `saia/de, pada/de, sõda/de, lage/de, `nalja/de, `sõpra/de, õnne`likku/de
  • küünal/de
  • soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te
  • suur/te, uu/te, küün/te, kä/te
  • mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite
  • koer/te ~ `koera/de
  • Vokaalmitmus
  • `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid
  • tüvemitmus
  • `aasta/i/d, karvase/i/d
  • `siil (
  • siili) : `siile, maja : maju, `kurk (: kurgi) : `kurke
  • i`de/i/d
  • koleda/i/d, habeme/id, `õela/i/d, magase/i/d
  • soolase/i/d, `juukse/i/d
  • pesi, seminare
  • olulisi
  • `siile, `saiu, `nalju, `sõpru, sõdu, `koeri, `suuri, `uusi, `küüsi, käsi, õnne`likke
  • `jõulisi ~ `jõulise/i/d
  • ema-, nimi-, tuli
  • ratsu
  • pada-, lagi
  • mitmust
  • `aasta : `aasta/te/sse
  • ~ `aasta/i/sse, `aasta/te/s ~ `aasta/i/s, `aasta/te/st ~ `aasta/i/st, `aasta/te/le ~ `aasta/i/le
  • `aasta/te/l ~ `aasta/i/l, `aasta/te/lt ~ `aasta/i/lt, `aasta/te/ks ~ `aasta/i/ks
  • `voodi : `voode/i/d, kanal
  • kanali : kanale/i/d
  • `maa : `ma/i/d, i`dee : i`de/i/d
  • tüvemitmust
  • õnnelik
  • `siil : `siile, pesa : pesi
  • `jalg : `jalgu, jalu/s (olema), käsi : käsi
  • käsi/le (võtma), `jälg : `jälgi, jäli/le (jõudma), `täht : tähti, tähis(taevas), muna : mune
  • munele (hakkama)
  • õnne`lik
  • õnne`likku/de ~ õnnelike, õnne`likku/de/sse ~ õnnelike/sse, õnne`likku/de/s ~ õnnelike/s
  • õnne`likku/de/st ~ õnnelike/st, õnne`likku/de/le ~ õnnelike/le, õnne`likku/de/l ~ õnnelike/l
  • õnne`likku/de/lt ~ õnnelike/lt, õnne`likku/de/ks ~ õnnelike/ks, õnne`likku/de/ni ~ õnnelike/ni
  • õnne`likku/de/na ~ õnnelike/na, õnne`likku/de/ta ~ õnnelike/ta, õnne`likku/de/ga ~
  • oluline
  • Mitmusetüve moodustamiseks
  • `keel
  • `laul : laulu
  • `pood : `poe : `poodi
  • `kuul : kuuli : `kuule
  • `meel
  • meele : `meeli, inimene : inimese : inimesi
  • ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu
  • kala : kalu, `vaal : vaala : `vaalu, `kaer : kaera : `kaeru
  • tuba : tube
  • pesa : pesi, `julm : julma : `julmi
  • a, aa, i, ii, õ, õõ, ae, ai, ei, äi, õi, au, iu, õu
  • seminar-, pesa-, oluline
  • jõuline
  • `jalg : `jalgu : jalu/l, õnne`lik
  • õnne`likke, õnnelike/l
  • `õu : `õue/sid
  • `pikk : `pikki, `silm : `silmi, `king : `kingi
  • neli : `nelju, väli : `välju

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1
docx
Eesti keele käänded
1
odt
Eesti Keele Käänded-
1
doc
Tööleht-eest keele käänded
3
odt
Soome keele käänded
14
odt
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
53
pptx
Ladina keel käänded
22
doc
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
8
doc
Eesti keele materjal





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !