GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV)
GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi-
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on
Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele».
Kõik kommentaarid