Morfoloogia, lühike ülivõrre, käändevormide seosed, paronüüm (1)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti keele väljendusõpetus: ortograafia

tegelik reaalsus > reaalsus professionaalne ekspert > ekspert vägivaldne annekteerimine > annekteerimine ebakonstruktiivne konflikt > konflikt negatiivne pettumus > pettumus kontrollreid > reid sõnasõnaline tsitaat > tsitaat Ühendtegusõnad: kinni peatama > peatama, kinni pidama ümber töötlema > töötlema, ümber töötama vahele sekkuma > sekkuma, vahele segama järele matkima > matkima ette prognoosima > prognoosima sisse importima > importima Kahekordne kesk- või ülivõrre: vähem olulisem > vähem oluline enam kasulikum > kasulikum rohkem rõhutatumalt > rõhutatumalt või rohkem rõhutatult kõige vägevaim > kõige vägevam või vägevaim ükskõik millal tahes > ükskõik millal või millal tahes ükskõik kus tahes > ükskõik kus või kus tahes toimub avamine > avatakse, toimus üleandmine > anti üle; aga: Aktus toimus aulas.

Eesti keele väljendusõpetus

22

doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele ­ nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) ­ 1) Morfeem ­ morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus ­ maja/d, pöördelõpp ­ sa käi/d, osastava lõpp ­ mer/d). Grammatilised morfeemid saavad

Eesti keel

23

doc

Eesti keele reeglid

* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup < > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city , arutlemine <12: -mise>, .kaasnema <51; millega> [ ] nurksulud (sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta), nt rutem[ini] .suhkur <8: .suhkru, .suhkrut> VEAOHTLIKKE SÕNAVORME käändsõnu arutati seaduse eelnõu, otsib keedunõu mõru rohtu, vilu ilma, tragi poissi (pesa-tüüpi sõnad) album : albumite, baarmen : baarmenite, kaamel : kaamelite (õpik-tüüpi sõnad)

Eesti keel

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

. . . . . . . . . . . . . . . 75 11.4 Sünonüümid ja polüseemid . . . . . . . . . . . . . . . 76 11.5 Aga see tähendab ju hoopis .. . . . . . . . . . . . . . 77 11.6 Seos mõiste ja seda tähistava termini vahel . . . . . . 77 11.7 Mõisteseosed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 11.8 Keeltevahelised seosed . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 11.9 Denotaatsamasus ja designaatsamasus . . . . . . . . . 80 Sisukord 12 Sõnastikus antav info 82 12.1 Sõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 12.2 Selgituste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Inimeseõpetus

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus. Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise. «Jõledus! Need mõned skolaarid, kes nõnda auväärt kodanikuga kõnelevad! Minu ajal oleks neid varbadega läbi nüpeldatud ja pärast neid endid nendel ärr põletatud.» Nüüd alles päris lõbu algas. «Tohoo! Mis linnuke see seal nõnda piiksub? Kes see õnnetusekraaksuja on?» «Mina tunnen teda,» hüüdis üks. «See on meister Andry Musnier.» «Ah nii, üks neljast ülikooli vannutatud raamatukoguhoidjast!» ütles teine.

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas

Eesti keel

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki.

Esmaabi

1072

pdf

Logistika õpik

tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot- sessi ja toimingute esitamine aitab mõista selle terviklikkust ja toob esile seosed eri tegevuste vahel. Õpiku teisest kuni seitsmenda peatükini käsitletakse eri transpordiliikide veovahendeid, veoühikuid ja -tehnoloogiaid. Kaheksandas peatükis keskendutakse veoprotsessi korraldus- likule küljele – kaubavedudele. Analoogiliselt eelnevaga käsitletakse kahes järgmises peatükis

Logistika alused

Kommentaarid (1)