Morfoloogia eksamiküsimused 2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Kudede mõiste


    Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi.
  • Kudede jaotus


    Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel)
    b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude)
    c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude
    d) närvikoed ( neurogliia , närvikude kitsamas mõistes)
  • Veri


    Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest.
    Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks.
  • Luukude


    Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks.
  • Lihaskoed


    Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest.
    Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele
    Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel
    Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem.
  • Kehaosad ja regioonid


    Keha koosneb peast , kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Need osad jagunevad veel omaette piirkondadeks nt. pea jaguneb näoosaks ja ajuosaks ning kere jaguneb rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad eesjäseme- ja tagajäsemepiirkondadeks.
  • Topograafilised mõisted


    Mediaantasand jagab keha kaheks võrdseks osaks. Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid. Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid).
    Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne).
    Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul.
    Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks.
    Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda.

    8. Organi mõiste. Organite süsteemid

    Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid , mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi.
    Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme:
  • liikumisaparaat
  • seedeaparaat
  • hingamisaparaat
  • kuse-suguaparaat
  • närvisüsteem
  • meeleorganid
  • endokriinnäärmed
  • keha väliskate

    9. Kompaktsed ja torujad organid

    Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga.
    Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline.

    10. Torujate organite struktuur

    Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks.
    Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks.
    Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum .

    11. Kompaktsete organite ehitus

    Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas , neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik . Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
    Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust.

    12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel

    Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.
    Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks.
    Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs.
    Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed. Näiteks randme, kannaluud ja selgroolülid.
    Lamedatel luudel on paksus teiste luudega võrreldes väiksem. Neil on ulatuslik pind lihaste kinnitamiseks.

    13. Luude keemiline koostis

    Luud koosnevad orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse ja anorgaanilised ained kõvaduse. Täskasvanud veise luud sisaldavad keskm. 50% vett, 15% rasva, 12%osseiini ja 23% mineraalaineid.
    Matsereeritud luudes mood. orgaaniline aine 1/3 luu koostisest ning anorgaaniline 2/3.
    Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%.
    Anorgaaniline aine koosneb peamiselt kaltsiumfosfaadist, veel esineb kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi ja kaltsiumkloriidi.
    Päikesevalgus ja D-vitasmiin soodustavad min. ainete ladestumist luudes.

    14-15. Luude seostumise vormid ja liigese ehitus

    Luudevahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ning amortiseerivad liikumisel tekkivaid põrutusi, tõukeid jne.
    Eristatakse kolme seostumisviisi: fibroossed, kõhrelised ja sünoviaalsed ühendused.
    Fibroossete ühenduste alaliikideks on sideliidused (kodarluu ja küünarluu vahel), õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja – sombu vahel)
    Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud)
    Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõsesiplaanil on liikumisfunktsioon . Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr. Kui liigestuvad luud ei ole kujult teineteisele sobivad, asub liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. – disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses, menisk põlveliigeses .
    Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn ümbritseb hermeetiliselt eraldatud liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb fibroossest ja sünoviaalsest kihist . Sünoviaalkiht valmistab hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat (liigesevõiet). Liigestuvaid luid aitavad suunata , takistada liikumist ja fikseerida sidemed. Nt. kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist vaid sagitaaltasandis.

    16. Liigeste jaotus

    Liigesed jaotatakse näiteks luude arvu, liikumistelgede arvu ja liigesepinna kuju alusel.
    Luude arvu põhjal jaotatakse liigesed liht- (2 liigestuvat luud) ja liitliigesteks (3+ liigestuvat luud).
    Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks.
    Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk -, lame-, sadul-, ratasliigesteks.

    17. Skeleti jaotus

    Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks.
    Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #1 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #2 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #3 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #4 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #5 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #6 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #7 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #8 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #9 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #10 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #11 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #12 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #13 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #14 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #15 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #16 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #17 Morfoloogia eksamiküsimused 2014 #18
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor frankzilla Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksamiküsimused koos vastustega, materjaliks P.Saksi ja J. Tehveri "Põllumajandusloomade anatoomia."
    morfoloogia , toivo suuroja , 2014 , kordamisküsimused , luud , neer , organid , vatsake , õõnes , kõrv , õõs , neel , näärmed , udar , kõõlus , limaskest , vereringe , sidekoe , kopsud , koed

    Mõisted

    Sisukord

    • suulagi
    • Pikakroonilistel
    • Eespurihambad

    Teemad

    • Kudede mõiste
    • Kudede jaotus
    • Veri
    • Luukude
    • Lihaskoed
    • Kehaosad ja regioonid
    • Topograafilised mõisted
    • Organi mõiste. Organite süsteemid
    • organiks
    • Kompaktsed ja torujad organid
    • Torujate organite struktuur
    • Kompaktsete organite ehitus
    • Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel
    • Luude keemiline koostis
    • 15. Luude seostumise vormid ja liigese ehitus
    • Liigeste jaotus
    • Skeleti jaotus
    • Lihaste kuju ja ehitus
    • Lihaste jaotus (liht- ja sulgjad lihased)
    • Lihaste abiseadeldised
    • Siseorganite mõiste
    • Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs
    • pleuraks
    • Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus
    • seedekanali
    • Suuõõs. Süljenäärmed. Keel
    • Kõva
    • Pehme suulagi
    • Põsed
    • parootised
    • sublingvaalnäärmed
    • Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad
    • Lühikroonilised
    • Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal
    • Lõikehambad
    • dentes incisivi)
    • dentes canini)
    • dentes premolari)
    • dentes molari)
    • Hambavalem
    • canini, incisivi, premolares, molares)
    • Neel. Söögitoru. Ühekambriline magu
    • Mitmekambriline magu
    • Soolkanal. Peen- ja jämesool
    • Maks ja pankreas
    • Hingamisorganid. Üldine iseloomustus
    • Ninaõõs. Kõri. Hingetoru
    • Kopsud
    • Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid
    • Kuseorganid. Üldine iseloomustus
    • Neerud. Kuseteed
    • Suguorganid
    • Isassuguorganid
    • Emassuguorganid
    • Udar
    • Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid
    • Süda
    • Suur ja väike vereringe
    • Meeleorganid
    • Silm
    • Kõrv
    • Nahk ja nahanäärmed
    • Kabjad, sõrad ja sarved

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    38
    docx
    Morfoloogia eksami vastused
    7
    doc
    Morfoloogia eksam
    9
    rtf
    Morfoloogia eksam
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    19
    doc
    Morfoloogia materjal
    36
    doc
    Füsioloogia eksami küsimused
    22
    doc
    Koduloomade morfoloogia
    67
    docx
    Füsioloogia kordamisküsimused 2014





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !