Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moraalirelativism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub moraal?
  • Mida me soovime ja peame või isikust?

Lõik failist


30.10.2012 
Slide 1 
EETIKA  
Moraalirelativism  
Kas  moraal  on nagu  ilugi  
vaataja silmades? 
 
Argo  Buinevitš 
Mis on  viltu
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com 
© 2004 By Default! 
Slide 3 
Slide 4 
Normatiivsed süsteemid 
 Mäng ( male , jalgpall,  alias  jms) 
Moraalirelativism #1 Moraalirelativism #2 Moraalirelativism #3 Moraalirelativism #4 Moraalirelativism #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksbajeva Õppematerjali autor
Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pdf

Moraaliobjektivism

10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?

Eetika
thumbnail
4
pdf

Mis on eetika?

Soovituslik kirjandus: Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus Milles seisneb moraali olemus? Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 Miks on moraali tarvis? Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 Mis on moraali funktsioon? Ärieetikat kui niisugust pole olemas. Mis on hüve?

Eetika
thumbnail
8
pdf

Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika

Kanti kategooriline imperatiiv ei luba määratletav kahese kohustusena: teist inimest instrumentaliseerida. omaenese täiuslikkus Universaalse lugupidamise moraal. teiste inimeste heaolu ja õnn Seega ei tohi minetada oma vabadust 31 elada südametunnistuse järgi, hoolides

Eetika
thumbnail
7
pdf

Vooruseetika

Tasakaalukas kesktee Vooruste omandamine Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: Inimesed omandavad voorused teisi voorus on kahe äärmuse, liialduse ja vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei puudujäägi vahel, olles "kuldne seisne mitte reeglite omandamises, vaid kesktee". eeskujude järgimises. Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja Aristotelese juhis: "Tee seda, mida hulljulguse vahel

Eetika
thumbnail
7
docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu

Sissejuhatus eetikasse
thumbnail
1
doc

Moraali relativism

Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, ,,Inimene on kõikide asjade mõõt". Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism ­ kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism ­ kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust

Eetika
thumbnail
16
doc

Eetika alused

1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile

Filosoofia
thumbnail
21
pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb

Eetika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun