Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Moraal (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles on nende tugevus?
Moraal #1 Moraal #2 Moraal #3 Moraal #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vofff Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?

Eetika
thumbnail
19
docx

FILOSOOFIA

Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob maailma lootuse ning arusaama uute väärtuste, valede ja tõdede kohta. 25. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?

Eetika
thumbnail
12
doc

Eetika

Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.

Eetika
thumbnail
28
doc

Ärieetika

6 Deontoloogiline lähenemine on pigem absolutistlik ­ siin leitakse, et tegu iseenesest on moraalne või ebamoraalne ja eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega teo moraalsust hinnata. Kui vaadata minevikku, siis tollastes ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism: · erineva religiooniga ühiskonnad olid siis suhteliselt sõltumatud; · ühiskonnasisene moraal, seadus, religioon oli suhteliselt muutumatu, püsiv; · uued ideed arenesid ja küpsesid väga aeglaselt; · konfliktide loomulik lahendus oli sõda; · uus asendas vana vägivalla abil. Tänapäeva ühiskonnas, kus 1) majandus muutub üha rahvusvahelisemaks ja 2) ülekaalus on materialistlik-loodusteaduslik maailmatõlgendus muutub moraalne relativism üha valdavamaks. Selleks, et enam-vähem rahuldavalt lahendada tänapäeva majandusele tüüpilist ärieetilist konflikti,

Ärieetika
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

loomupäraselt kõige paremini sobivad, seejuures inimene vajab paremat teadmist oma loomusest ja oma võimete täiuslikumat arendamist. Hea inimene ja hea riik on kui ühe küsimuse kaks külge: kui individuaalseid võimeid arendada õigel moel, on tulemuseks harmooniline riik. Platon eeldab, et inimloomus sobitub loomupäraselt ühiskonnaga ja vastupidi: mis ühele on hea, on hea ka teisele ja vastupidi. Vastus ühele on samaaegselt vastus ka teisele. Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus?

Õigus
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

· Alkibiades: ,,kavatsen tõtt rääkida" ­ kirjeldab Sokratese tema väärtusi, mitte üksnes tark, vaid ka ilus ja tugev mees, vapper, õilis, üllas. Samaaegselt on armastuse arusaam teinud Sokratesest raidkuju, ta ei hooli enam ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Samas tunnistab Alkibiades, et on muutunud orjalikuks, ta ei suuda end kontrollida, läheneb hullumeelsusele. · Pidusöögi moraal ­ Sokratese lugu: kuidas armastav oled saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast · Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel eriline väärtus · Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Kristilik ,,agape" (arm) Piiblis ,,agape" (,,Armasta Jumalat" ja ,,Armasta ligimest nagu iseennast") vs Platoni ,,eros" (erootiline; kiindumus sõprade vahel)

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse. Jutlusekogumik kannab protestantlikku filosoofiat. Mülleri jutluste keele lugemine on raske, aga tänaseks on dokumendist täielik eestikeelne tõlge olemas. Mülleri kogumikus on rohkem kiriklik (kristlik sisu tuleneb žanrist) kui Russowi kroonikas, mis oli märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu,

Eesti kirjandus
thumbnail
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid ­ seega on ta tõeline looduslaps

Eetika



Lisainfo

essee

Kommentaarid (2)

chaymira profiilipilt
chaymira: Soovitan seda.
11:21 11-07-2011
udukogu profiilipilt
udukogu: Aitas küll.
20:14 05-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun