Mootorid (0)

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Vahelduv-alalispinge mootorite erinevus analüüs

 Alalisvoolumootor  Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu.  Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor.  Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida.  Vahelduvvoolumootor  Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu.  Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja.  Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel.  Samm-mootor  Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega.

Füüsika

40

pdf

Elektrimootor

Harjadega alalisvoolumootor Lihtne kiiruse kontroll Hooldus (harjad) Keskmine eluiga Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Tavalised rakendused Tavaline juhtsignaal Universaalmootor Käeshoitavad elektritööriistad Alalisvoolu või ühefaasiline Tolmuimejad vahelduvvool Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates Harjasteta alalisvoolumootor Kõvakettad Elektrisõidukid Alalisvool või Puldiga juhitavad masinad pulsilaiusmodulatsioon Harjastega alalisvoolumootor Mänguasjad Jooksulindid Alalisvool või

Mehaanika

10

docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

muutmisel seda stabiliseerida. Tänapäeval toodetakse ka väga suure, megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetitega mootoreid. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laevaveo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. 2.2.Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid Mikrolaineahjus kasutatav sünkroonmootor Väiksevõimsuselisi püsimagnetergutusega ,masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täiendavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori

Elektrotehnika

162

pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

.............................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid .....................................................................................................

Energia ja keskkond

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

resonantsi ülekandeliinides. Peale selle moonutub ka võrgupinge kuju, mis mõjub ebasoodsalt teistele lineaarsetele koormustele, kui märkimisväärne hulk tarbijaid tekitab võrgus moonutatud kujuga voolusid. See on aga põhjuseks, miks enamus tarbijaid eelistab ühtset võimsustegurit, mis annab võimsusse minimaalselt reaktiivvoolu. Ühefaasilised alaldid. Võimsustel vähem kui mõni kilovatt nt elamute rakendustes varustatakse mootorid ühefaasiliste toiteallikatega. Põhiliselt kasutatakse seal ühefaasilisi poolperioodalaldeid (M1), mis on toodud joonisel 1.2, a, b. Poolperiooddioodalaldi resulteerivad väljundpinge ja voolu kujud on näidatud joonisel 1.3, a. Sealt, 1 = 1t , 1 = 2f1, Ud Ud

Elektrivarustus

138

pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika

Kommentaarid (0)