Konstruktsioonide montaaz
-On industrialiseeritud
ehitustöö. Mida kõrgem on monteeritavate konstruktsioonide
tehaseline valmidus seda vähem vajatakse ehitusplatsil tööd ja
aega ehituse monteerimiseks. Mitmesuguste ehitiste püstitamisel on
montaaz põhitöö mis avaldab otsest mõju ehitise valmimise
tähtajale. Konstruktsioonide montaaz on komlekstöö. Mis koosneb
trantspordi, ettevalmistus ja montaazitöödest.
Trantsporditöö
On konstruktsioonide
kohalevedu kas koheseks monteerimiseks või ladustamiseks
laoplatsile.
Ettevalmistustöö
Konstruktsiooni kinnitamine
tropi, traaversi või konksde külge, samuti varustamine töölavade
ja seadmetega konstruktsiooni rihtimiseks ja ajutiseks kinnitamiseks
Montaazitöödest
On konstruktsiooni haaramine
tõstmiseks, tõstmine, paigaldamine, rihtimine ning ajutune ja
lõplik kinnitamine.
Konsrtuktsioone monteeritakse
voolu meetodil koos trantspordi, laadmis ja montaazitööde komplekse
mehaniseerimisega. Monteerimiseks ettenähtud konsrtuktsiooni
elemendid võtab vastu selleks ettenähtud inimene. Kontrollitake
mõõtmeid ning ka tugevust. Konsrtuktsioonide montaazil tuleb silmas
pidada montaazi õiget järjekorda. Konsrtuktsioonide montaaz peab
toimuma isiku juhtumisel kellel on selleks spetsiaalne tehniline
ettevalmistus. Montaazi lubatakse vaid pärast ehitiste aluste, vundamentide ja muude aluskonstruktsioonide ja tariraudude kõrguse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dud66
Õppematerjali autor
toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteeritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne. Kombineeritud montaaz sisaldab nii diferentseeritud kui ka kompleks montaazi elemente. Harilikult monteeritakse siin esimene kastsektsioon kompleks meetodil mille tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD
................................. 11 2.1.5 Pinnase koorimine ................................................................................................................. 12 2.1.6 Veetõrje .................................................................................................................................. 12 2.1.7 Töökorralduse nõuded ........................................................................................................... 12 3. Ehitus- ja montaazitööd ...................................................................................................................... 15 3.1 Esitatavad nõuded ........................................................................................................................ 16 3.1.1 Elementide pinnad ................................................................................................................. 16 3.1.2 Praod ja vigastused .................................................
....................................................29 Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.......................................29 5.2.3 Tõstetööd........................................................................................................................... 30 5.2.4 Montaazitööd ja töötamine kõrgustel................................................................................ 30 5.2.5 Töötamine elektritööriistadega..........................................................................................30 5.2.6 Tolmutekitavad tööd..........................................................................................................30 5.2.7 Jalakäijate ohutus..................................................................................
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994.
Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid