Monitorist, graafikakaardist... (1)
Esitatud küsimused
- Kuidas leida skaneerimiseks sobivat resolutsiooni ?
- Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab ?
19
Referaat
Monitorist,
graafikakaardist ja muust sellega seonduvast
Tallinnas, 2007
Sisukord Sissejuhatus
Liigitus
2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi- kuvarid
2.2. Elektronkiire - ja vedelkristallikuvarid
2.2.1. Elektronkiirekuvarid
2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte
2.2.3. Pildi
saamine
2.3. Trinitron
2.4. Vedelkristallikuvarid
2.4.1. LCD- monitori ülesehitus
2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte
2.5. Plasmakuvarid
3. Värvid arvutimaailmas
4. Bitisügavus
5. Resolutsioon
6. Graafikakaart
6.1 Enimlevinud pildimälud
6.2 Draiver
6.3 Ühendus muu arvutiga
6.4 Kuvarežiimid
7. Kasutatud allikad
Sissejuhatus
Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel
pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi
referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema-
monitori ja graafikaga seonduva.
Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast
monitor,
mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti
kuvaseadet ehk kuvarit.
Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis
toimuva visuaalselt jälgitavaks.
Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride
iseärasused, sealhulgas ehituslikud , graafilised ja visuaalsed
omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest
näitudest.
MONOKROOMSED KUVARID
Monokroom- ehk
ühevärvikuvarid saavad oma nime sellest, et musta tausta peal
kasutatakse ainult ühte värvi. Levinuimateks värvideks on oranž,
roheline, valge ja merevaik. Sellised kuvarid jaotuvad siiski veel
kaheks: nendeks, kes tekitavad tõesti vaid ühe värvi ja nendeks,
kes suudavad seda ühte värvi varieerida erinevates toonides (valge
värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks).
Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest
katoodtorust ja
tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime
jääb väikeseks.
MITMEVÄRVILISED KUVARID
Tänapäeval on kõige enam
levinud mitmevärvilised kuvarid. Mitmevärviliste kuvarite puhul
tuleb sisse tuua mõiste RGB
– inglise
keelsetest sõnadest Red, Green ja
Blue,
mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru,
mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse,
segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate
monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja
lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib
tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid
piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest
näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait
mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on
võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus
( Color Depth),
mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8
bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32
bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest
säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi.
ELEKTRONKIIRE- JA VEDELKRISTALLKUVARID
Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks- elektronkiirekuvariteks (ehk
kineskoopkuvariteks) ja vedelkristallkuvariteks. Kõige värskem
uuendus, mis on hetkel veel kalli hinna tõttu vähe levinud, on
plasmakuvar.
Elektronkiirekuvar (CRT – Cathode
Ray Tube ) on televiisori kaksikvend arvutimaailmas,
mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast.
Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles,
et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele
numbrilisele kujule ja ergonoomilised ( ergonoomia - töövahendi, ja
-keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele)
nõuded on veidi teistsugused . Tuleb ju monitori jälgida umbes poole
meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame
reeglina toa teisest otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks
on ekraani resolutsioon – ekraanile mahtuvate pikslite arv. Kuid
samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus
(värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks
väreleb.
Elektronkiirekuvari tööpõhimõte
Põhikomponendiks on elektronkiiretoru . See on õhust tühjaks
pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete
elektronide allikas – elektronkahur, mis saadab välja
elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt).
Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga
kaetud ekraan . Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja,
ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga
magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite ) abil. See ekraani
punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide
energia arvel kiirgama valgust.
Pildi saamine
Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja
pidevalt kolm
elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli
värvuspunktikesi.
Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele
pikslile. Maskid erinevad
tavakineskoopidel ja
trinitronidel. Maskid
jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask –
augus on ringikujulised,
nagu joonisel; slot mask –
augud on piklikud; ja apaerture
grill –“augud”
ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse
trinitronkineskoopidel, millel ma eriti pikalt ei peatu antud
referaadis.
Trinitron
Trinitron monitorid on saanud oma kineskoopide tehnoloogi maailma
suurimalt telerite
tootjalt Sony ’lt. Trinitron tehnoloogia eripäraks on asjaolu, et ei kardeta naaberpikselite
kaasahelendumist, seda kasutatakse hoopis ära parema kvaliteedi
saamiseks. Nimelt on
pikselid asetatud kohakuti, erinevalt tavakineskoopide kolmnurksest
paigutusest. Samuti
on erinevad ka maskid, mistõttu saavutatakse kohakuti paiknevatel
värvidel suurem
heledus. Sellisel laotusel on aga ka omad puudused, millest olulisim
on ehk kõverjoonte
konarused, mistõttu fototöötlejatele trinitrone ei soovitata.
Trinitroni mask (paremal) võrrelduna tavakuvari
maskiga.
Vedelkristallmonitorid
(LCD
– Liquid Cristal Display )
erinevad kineskoopkuvaritest põhiliselt just asjaolu poolest, et
neil pole kineskoopi. Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises
olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse
polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama,
kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Suurimaks puuduseks
tuleb pidada nende suurt hinda (võrreldes CRT
monitoridega
2-3 kordne), sest LCD digitaalsuse tõttu tuleb neile sisse ehitada
ka kallid analoog- digitaal muundurid, et ka tavalistest
videokaartidest pilti kätte saada. Kuid see-eest on vedelkristallid
silmadele tervislikumad, sest nende pilt ei vilgu perioodiliselt.
Seda uuendatakse vaid hetkel, kui pilt arvuti mälus muutub ( ekraanil toimub mingi muutus), st nende värskendussagedus
Lisainfo
Tegemist on referaadiga, mis käsitleb erinevate monitoride iseärasusi ja graafika saamise loo ekraanile. Lisaks on kirjutatud värvidest arvutimaailmas, resolutsioonist, skaneerimisest, graafikakaardist jne. Referaat sai hindeks tubli nelja:)
, , , , , , , ,
Mõisted
olulisema teema,
kuvar,
monokroom,
levinuimateks värvideks,
monitoride puhul,
elektronkiire,
peamiseks näitajaks,
põhikomponendiks,
augus,
trinitron monitorid,
sellisel laotusel,
selleks vedelikuks,
lcd,
vedelkristallid,
lcd,
aktiivmaatriks,
lcd,
lcd tehnoloogial,
ekraani peal,
plasmakuvari puhul,
halbadeks külgedeks,
tavalisel crt,
pildi värvidünaamika,
adaptiivne palett,
sellistel palettidel,
resolutsioon,
ppi,
vektorgraafika,
ekraaniresolutsioon,
optiline eraldusvõime,
küljemõõdud,
digitaal,
kiirendi,
kuvafunktsioonide delegeerimine,
pildimälu,
digitaal,
ramdac,
kuvaadapteri puhul,
ramdac,
sony,
webopedia
Meedia
Kommentaarid (1)
Sarnased materjalid
48
doc
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
1. Personaalarvutites kasutatavad...
142
doc
Arvutite riistvara
Eesti Mereakadeemia
Informaatika ja arvutitehnika õppetool
INFORMAATIKA - I
Arvutite riistvara
(loengukonspekt)
Koostas...
70
pdf
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
R IISTVARA JA
TEHNILINE
DOKUMENTATSIOON
Koostanud: Indrek Zolk
Tartu
Kutsehariduskeskus
2007
Väljaandmist toetab: ????
...
13
doc
Peamised arvuti osad
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on
teostatud integraalskeemide abil.
Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt ...
555
doc
Programmeerimiskeel
tutvu lausearvutuse keskkonnaga:
http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html
Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results
onl...
17
doc
Eksam
1. AGP liides ja selle kasutamine
Accelerated Graphics Port
Alustas Intel koos Pentium II
Videokaartidele
2 reas 66-pin
2. AMD protsessorite areng läbi aegade
Amd prots...
3
docx
Videokaart
Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard)
Graafika - ehk videokaart
Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta...
20
odt
Arvutid I eksamiküsimuste vastused
Arvutid I eksamiküsimuste vastused
Eero Ringmäe
mai 2002
...
Kõik kommentaarid