Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Monarhia - sarnased materjalid

parlament, puritaan, cromwell, puritaanid, kindlus, iirimaa, monopol, kirik, nantes, rahval, friedrich, usud, 1774, monarhia, riiklikke, mazarin, kardinal, 1643, 1610, hugenotid, vaimulikud, regent, maksud, 1715, lest, lettres, colbert, 1740, reformid, kindlust, sotimaa, ldine, konkurents, sida, limus, presb, ltumatud, 1717, koolikohustus, allkiri
thumbnail
1
doc

Monarhia

kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.)

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Geograafilise keskkonna teooria ­ ühiskond sõltub teda ümbritsevatest oludest (kliima jne) Jean-Jaques Rousseau ,,Arutlus teadusest ja kunstidest" ,,Ühiskondlik leping" ­ vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid mõistis, et selle juurde ei ole võimalik tagasi pöörduda. Rahva suveräniteed ­ võim lähtub rahvast ­ ideaalne kord vabariik. Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt.

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

kellest kohale jõudis 10 miljonit) * Algab eurooplaste väljaränne avastatud territooriumitele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. * Reformatsioon algas, sest kiriku moraalne prezdiis oli alla käinud ­ vaimulikud rääkisid üht, kuid elasid teist ja veel ka kiriku rikkus ning kallis ülalpidamine. * Kirikus ja kultuuris toimunud muutused: lubati abielluda kõigil, jumalateenistus hakkas toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid ­ puuduvad poliitilised õigused ­ hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 ­ 1603) ­ võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). ● Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi)

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal ­ suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena. Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid ­ kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, linnasüda Kitoon ­ napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud, vööga kokkutõmmatud riidetükk, kandsid nii mehed kui naised Sümpoosion ­ ühine kodune pidusöök sõpruskonna ühe liikme juures; heideti pikali seina äärde asetatud lavatsitele; naised ei osalenud; lavatsite ees madalad lauad toiduga, ruumi keskel veinisegamisnõu, millest

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi ­ kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik ­ reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi ­ perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

· Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism ­ kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid ­ protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur ­ töölised töötasid ühes tootmishoones

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1. Puritarism ­ kapitalistlik mõtteviis inglastel ja kalvinismi erikuju. a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest ­ keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng.

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

Valitses kasvatusoptimism (inimest on võimalik lõputult kasvatada). VOLTAIRE MONTESQUIEU ROUSSEAU valgustatud absolutism ­ konstitutsiooniline vabariik ­ võim lähtub valitseja liit filosoofidega monarhia + võimude rahvast (nad aitavad luua valitsejal lahususe teooria ­ ideaalset ühiskonda) kuningavõimu piirab põhiseadus ja parlament, eraldi peavad eksisteerima seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim VALGUSTATUD ABSOLUTISM See valitsusvorm leidis tol ajal enim järgijaid. Kui absolutismiajal sai valitseja võimu Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt. Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo kokkuvõte

Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse või Saksamaale, sest nad sattusid vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga. Puritanismi ühiskondlik kandepind

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

1649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (1642­1648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell. Nende survel mõisteti kuningas riigireeturina süüdi ning hukati 30. jaanuaril 1649. NOORUSPÕLV Charles sündis Sotimaal kuningas James VI ja Taani Anne (Frederik II tütre) teise pojana.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajaloo arvestus V periood

1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism ­ Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8

ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses ­ kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus ­ klassikalise ajastu kujudes puudub tardumus, on ületatud arhailisele skulptuurile omane skemaatilisus, inimfiguurid muutuvad loomulikumaks ja omandavad sellega ühes rikkama ideelise sisu. Skulptuuri põhitemaatika: poliste kaitsejumalad ja kangelased, olümpiavõitjad; loodi hauakujusid ja kaunistati templeid reljeefidega. Looduslähedase laadi saavutamisele aitas kaasa nõjajala-probleemi e. kontraposti lahendamine ­ kujudes on keha raskus kantud ühele jalale (nn

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid ­ kreeklaste nimetus Barbarid ­ võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa ­ koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet ­ Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Nimetu

- Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu: Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks.

113 allalaadimist
thumbnail
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

Austria ­ piinamine kaotati, kogu kohtumõistmine läks riikliku kohtu kätte. Maksud: (Ainult Austria) rakendati üleriigilist tulumaksu. Kõik seisused maksid maksu. Protsent oli enamvähem sama. 3 4 28.02.08 Parlamentarismi teke Inglismaal Parlamendi teke ­ 1265. aastal, peamisteks funktsioonideks olid: kuningale nõu andmine (seadusandlus), maksude määramine. Parlament James I ajal ­ Soti kuningas, Stuartite dünastia. Konflikt parlamendiga oli nt maksude osas. Kuningas tahtis neid määrata, kuid seda ei saanud ju teha ilma parlamendita. Kuningas hakkas müüma ka monopoolseid õiguseid. See piiras paljude manufaktuurijuhtide tööd. Parlament Charles I ajal ­ parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni (1628), kõik maksud pidid olema kehtestatud parlamendi poolt piiras kuninga võimu. Kedagi ei

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli kuninga soov lahutada oma seinine abielu Aragoni Katariinaga (mis ei olnud andnud meessoost troonipärijat) ja abielluda uuesti õuedaam Anne Boleyn`iga. Rooma paavst keeldus selleks nõusolekut andmast ning Henry VIII otsustas katoliku kirikust lahku lüüa ja viia usupuhastus läbi ülevalt poolt. 1534 supremaatiaaktiga (lad k supremus – kõrgeim) kuulutas parlament kuninga Inglise riigikiriku (anglikaani kiriku) peaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid, kiriku ja kloostrite varad riigistati, keelati indulgentside müük ja tehti lõpp pühakute säilmete austamisele. Jumalateenistusi hakati anglikaani kirikus pidama inglise keeles, õndsaks pidi saama ainult usu kaudu ja ainsaks usuliste tõdede allikaks loeti Piiblit. Jumalateenistuse korda muudeti Inglismaal vähe ja pildirüüstet läbi ei viidud. Anglikaani kirik saavutas

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inglismaa revolutsioon

privileegi. Predestinatsioon ­ kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus ­ tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased ­ koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid ­ kogudused sõltumatuks ­ ohvitseridest toetajad. Juht ­ Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus ­ riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle ­ 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid ­ võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

3) Tekkisid linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused 4) Hakkasid tekkima tsentraliseeritud ehk tugeva keskvõimuga riigid ( See pole omane kogu Lääne ­ Euroopale, vaid eeskätt Prantsusmaale, Inglismaale, Hispaaniale, Skandinaaviale. See ei ole omane Itaaliale ja Saksamaale nad jäid kõrgkeskaja lõpuks kindlustatuks ) 5) Tekkis seisuste esinduskogu ehk parlamendi teke. · Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal läks Kolumbus oma esimesele merereisile.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.

anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik ­ See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert ­ Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) ­ Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I ­ Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658)­ Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell ­ Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) ­ Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) ­ Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus"­ laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid ­ kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist ­ kristlusele vaenulikud ­ tegelikult vajalikud uurimiseks.

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Absolutism ja parlamentarism

tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng. Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole * alaline sõjavägi *tugev ametnikkond Eeldused: *Rahvusriik oluline *kindlad riigipiirid

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inglismaa uusajal

Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamendist. 4)Charles I kogus makse, mida parlament polnud kinnitanud, ja kuulutas keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628

Ajalugu
108 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun