1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia
aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk-järgult oma mõju Hispaanias, võttes üle koguni sealse julgeolekuteenistuse. Seepeale algas Rahvarindes puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid. Mõlemal poolel võitles ka vabatahtlikke. Rahvarinde poolel võidelnud interbrigaadidesse kuulus näiteks 35 000 võitlejat. Kokkuvõttes kujunes Hispaania aga polügooniks, kus
1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liitu · S.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised olleksid osutand üksteisele abi sõjalise rünnaku korral · Ebaõnnestumise põhjusteks olid Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti riikide regioonist ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele · Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923.aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930.aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Stalinlik Venemaa ja hitlerlik Saksamaa tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. II MS puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. Majanduse areng
2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.........................................................................
............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine..............................................................................
Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Sadamate ja kaubandusfirmade areng Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega Inglise insener Wilhelm Henry Perkin avastas sünteetilised värvidhakkas tootma aga hoopis Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku
õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui
maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti
Kõik kommentaarid