Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema
AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem tutvus teatriga, nimelt koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. 1640. aastal asus ta õppima õigusteadust ning tegi ka Orleans'i ülikoolis advokaadieksami, ent loobus juristikarjöörist ja õukonnaameteist. Teda oli rohkem huvitunud teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Kirjanduse kõrval mõjutasid teda ka Pariisi tänavatel etendusi andvad komödiandid, kes esitasid rahvalikke jante. 1643. aastal asutas ta nä
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riiklikud põhimõtted ja k
kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse. Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteist aasta rändas trupp ringi, need aastad laiendasid Moliére´i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et saada etenduseks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas ta ise kirjutama. Esimene näidend oli 1653 aastal ,,Arutu"
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kõik kommentaarid