Modernismi II pool (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Futurismist absurditeatrini

Futurism ­(ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst ­ eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F eksperimenteerisid sõna ja vormiga, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid reegleid ja vältisid kirjutusmärke (asendasit ma v mu märkidega ). Värss oli mehine ja plahvatuslik. Väljenduslaad närviline, kasutati kollaazitehnikat. Oluline luuletuse graafiline pilt. Futurism hääbus 1920. Kubism(kr keeles kuup) tekkis 20 saj algul prantsu

Kirjandus

6

doc

Kirjanduse konspekt

Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks.

Kirjandus

7

doc

20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad

SISUKORD Avangardism 2 Futurism 2 Kubism 3 Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum ­ "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 ­ 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 190

Eesti keel

5

docx

20. sajandi I pool

Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ­ ei seostata väga Venemaaga. Teoreetilises plaanis sai see just sealt alguse. Peterburis tegutsesid kirjanikud, kes nimetasid end strukturalistideks. See oli uuendus, sest enne räägiti kirjaniku osa kirjandusest ja nende eluloo tähtsus. Enam ei tegeletud tekstivälisega vaid hakati uurima teksti ennast sõltumatult välismõjust. See ulatus ka Sveitsi ja selle mõjul hakati igal pool uurima nii kirjandust. Roman Jakobson ­ hakati nimetama formalistideks, see oli nagu halvustav ­ tegeleb vormiga, ei huvita sisu. Inimkonna kasv oli tohutu ­ varjuküljeks suured sõjad. Põhiline põhjus oli tehnoloogia areng. Ka naised võisid hakata ennast loominguliselt väljendada. 200 aastat oli kulunud (Goethe oli esimene). 20 sajandi alguses hakati neid kuulama. Tekkisid ka uued rahvuskirjandused, nagu eesti. Elu muutus üleüldse, sest kõik tehnilised

Ajalugu

35

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre'il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas' meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas'ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku

Kunstiajalugu

37

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus

33

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

Kommentaarid (0)