Mobiilside (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

ppt

Mobiiliside ja GPRS

Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 10­15 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad

Arvutivõrgud

11

docx

Mobiiltelefon

suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson

Side

19

odt

Arvutivõrkude Referaat

2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service ­ lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kuikanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN)

Arvutivõrgud

20

pdf

Side eksami spikker

kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. ­ 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? ­ 120/2/5=12 max 36. Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise

Side

8

doc

Arvuti võrgu referaat

sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900)

Arvutivõrgud

24

docx

Side teooria

kiire muutmine, spetsifikatsiooni nii et uhe signaali ulekandeks kasutatakse paljusid 802.11g erinevaid Bluetooth: sageduskanaleid. Kanalite kasutamise jarjekord on 1998. a. Ericssoni, Inteli, Nokia ja Toshiba teada nii koostoos valja saatjale kui vastuvotjale. Spektrilaotuse eelised tootatud mobiilside spetsifikatsioon. See kirjeldab, fikseeritud kuidas kandevsageduse kasutamise ees on jargmised: mobiiltelefonid, sulearvutid ja elektronmarkmikud · Spektrilaotusega signaaliedastus on vaga (PDA) saavad mura- ja lihtsal viisil andmeid vahetada nii omavahel kui hairekindel, sest signaali kokkukogumisel ka kodu- voi

Side

12

docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

· · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle- euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a.

Telekommunikatsionni alused

4

doc

Side eksami materjal

1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine

Side

Meedia

Kommentaarid (0)