Mobiilne tööjõud ja töömigratsioon (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

töö tulemuste omastamisel töö tulemuste omastamisel  Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui  Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. kaup. väärtuse käsitlus? väärtuse käsitlus? Kauba väärtus: Kauba väärtus:

Sotsioloogia

29

odt

III kursuse materjal

piirkonnas (Monaco, Liechtenstein, Neitsisaared jne), et vältida oma riigis kehtestatud makse. Lisaks hakkas tööstustootmine välja nihkuma Euroopast ja Põhja-Ameerikast, industrialiseerimise ja kapitalismi arengu juhtriikidest. Kolmanda Maailma riigid hakkasid industrialiseeruma. Tekstiilitööstus oli 1970. aastateks juba välja rännanud, ka Kolmanda Maailma riigid said osa hargmaisest tootmisprotsessist, liiatigi oli sealne tööjõud odav ja mitte sugugi vilets. Tööstuse viimine Kolmanda Maailma riikidesse poleks saanud võimalikuks revolutsioonita transpordis ja sides. Arenenud riikide tööjõud oli liiga kallis, kallim kui mehhaniseerimise tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras

Ühiskond

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus

34

doc

Kodanikuõpetus III kursusele

arengu juhtriikidest. Kolmanda Maailma riigid hakkasid industrialiseeruma. Tekstiilitööstus oli 1970. aastateks juba välja rännanud, ka Kolmanda Maailma riigid said osa hargmaisest tootmisprotsessist, liiatigi oli sealne tööjõud odav ja mitte sugugi vilets. Tööstuse viimine Kolmanda Maailma riikidesse poleks saanud võimalikuks revolutsioonita transpordis ja sides. Arenenud riikide tööjõud oli liiga kallis, kallim kui mehhaniseerimise tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli

Ühiskond

37

doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus

78

docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

töökohti ka kohalikele töötajatele. Paljud riigid töötavad aktiivselt selle nimel ning nüüd peab ka Eesti mõtlema sellele, kuidas pääseda mobiilsemaks muutuva tööjõu maailmakaardile, et mitte jääda tuleviku töö maailmas kaotajaks. Täiendavalt: Kuigi ühest määratlust hetkel ei ole, võib käsiloleva uuringu kontekstis mõista rahvusvahelise mobiilsuse all töötajate riigipiiride ülest lühiajalist geograafilist paindlikkust, kus tööjõud pole seotud ühe või kahe tööturuga, vaid paljudega, seejuures samaaegselt. Rahvusvahelise mobiilsuse alla kuuluvad eelkõige erinevad lühiaegse rände vormid, millega ei kaasne püsivat ümberasumist ühest riigist teise. Viimastel kümnenditel on rände vormid mitmekesistunud. Varasema sirgjoonelise rände kõrvale on tekkinud rändeliigid, mis on lühiajalised, mittelineaarsed ja korduvad ning millega ei kaasne ilmtingimata pikaajalist ümberasumist

Nõustamine

Kommentaarid (0)