Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mittesüsteemsed pindalaühikud - sarnased materjalid

pindalaühik, aaker, 2400, esimesest, maakasutus
thumbnail
12
odt

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad.

1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2 1 ruutverssok = 19,75767 cm2 1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2 1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2 3.Põllupindala ühikud 1 tallinna tündrimaa = 1200 ruutsülda = 3 tallinna vakamaad = 1,47 riia vakamaad = 0,54626 ha = 1/2 tiinu 1 tallinna vakamaa = 400 ruutsülda = 0,16(6) tiinu = 0,49 riia vakamaad = 0,1821 ha 1 tiin essantiin) = 2400 ruutsülda = 2,94 riia vakamaad = 6 tallinna vakamaad = 73,5 kapamaad = 10 925,4 m2 1 riia tündrimaa = 35 kapamaad = 14 000 ruutküünart = 56 000 ruutjalga = 1,4 riia vakamaad = 0,4762 tiinu = 0,520257 ha 1 riia vakamaa = 25 kapamaad = 10 000 ruutküünart = 40 000 ruutjalga = 0,34 tiinu = 2,04 tallinna vakamaad = 816,3265 ruutsülda – 0,37161216 ha 1 kapamaa = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2 1 ruut- ehk maamõõduküünar = 4 ruutjalga = 3716,05 cm2 4.Mahuühikud

Kalkulatsioon
12 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse eksam

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa

Keeleteadus
78 allalaadimist
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa

Sissejuhatus...
249 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine 1. Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Prantsuse keeleteore

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid

Keeleteaduse alused
20 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa

Üldkeeleteadus
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on

Keeleteadus
68 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

mil (1/1000 tolli) mil 25,4 µm (täpselt) mikrotoll (1 x10­6 tolli) µin 25,4 nm (täpselt) pica, cicero pica, cicero 4,217 52 mm punkt (point) pt 351,460 µm Pindala Township (USA) Ruutmiil (statute square mile, USA) Aaker (acre) Rood Square chain Square pole (rod, perch) Square fathom Ruutjarg (square yard) Ruutjalg (square foot) Ruuttoll (square inch) Square mil Circular mil MÕÕTÜHIKUD 11

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pikkusühikud

Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); r

Matemaatika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teisendamine

Pikkuseühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 km = 1000 m 1 m = 0,001 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 dm = 10 cm 1 cm = 0,1 dm 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm Pindalaühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 km2 = 100 ha 1 ha = 0,01 km2 1 ha = 100 a 1 a = 0,01 ha 1 a = 100 m2 1 m2 = 0,01 a 1 m2 = 100 dm2 1 dm2 = 0,01 m2 1 dm2 = 100 cm2 1 cm2 = 0,01 dm2 1 cm2 = 100 mm2 1 mm2 = 0,01 cm2 Ruumalaühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 0,001 m3 1 dm3 = 1000 cm3 1 cm3 = 0,001 dm3 1 cm3 = 1000 mm3 1 mm3 = 0,001 cm3 1 liiter = 1 dm3 1 m3 = 1000 l Kaaluühikute korral kehtivad järgmised seosed: 1 t = 10 ts 1 ts = 0,1 t 1 ts = 100

Matemaatika
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõõtühikud põhikoolile

Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km

Matemaatika
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ühikute teisendamine

Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m

Matemaatika
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühikute teisendamine matemaatikas.

Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 Ajaühikud: ööpäev; tund (h); minut (min); sekund (s) 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = m

Matemaatika
90 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

geomeetria

5.klassi geomeetria kokkuvõte Sirge. Kiir. Lõik. A B s Sirge s (ehk AB) Ei ole algus- ega lõpp-punkti A B t Kiir t (ehk AB) On alguspunkt,puudub lõpp-punkt A B Lõik AB On alguspunkt ja lõpp-punkt A E B Murdjoon Murdjoon koosneb lülidest. C D Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. Nurkade liigid A a a r Nurk AOB h O tipp haar B Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk Nurkade mõõtmine Nurga mõõtühikuks on 1 o (kraad). Sirgnurk = 180 o

Matemaatika
33 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Haiti

...................................................................15 Majandus...................................................................................................................................16 Vaesus................................................................................................................................... 16 Tööhõive............................................................................................................................... 16 Maakasutus ja põllumajandus............................................................................................... 16 Mäendus................................................................................................................................17 Tööstus..................................................................................................................................17 Turism...........................................................................................

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te

Keskaeg
54 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eesti asustuse kujunemine

kaudu vanust määrata. Elukäigus seotakse süsinikku, hiljem hakkab vaikselt eralduma. Eeldus: proovid ei tohi saastuda süsinikuga väljaspool prooviala (leiud pakitakse kohe hermeetiliselt) Dendrokronoloogia ­ puu aastaringid on nagu triipkoodid. Iga aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik ­ muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid ­ maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud ­ jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid ­ infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne.

Eesti asustuse kujunemine
105 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

Liitmisreegel- üks kahest kombinatoorika põhipostulaadist. Ta ütleb, et kui ühte objekti saab valida m erinval viisi ja teist objekti saab valida n erinval viisil, kusjuures esimese ja teise objekti valikud on teineteist välistavad, siis kas esimese või teise objekti valmiseks leidub täpselt m + n erinevat võimaust. Korrutamisreegel- teine kombinatoorika põhipostulaat. Ta väidab, et kui ühte objekti saab valida m erineval viisil ja teist objekti saab valida n erineval esimesest valikust sõltumatul viisil, siis nii esimese kui ka teise objekti valimiseks on täpselt m*n erinvat võimalust kokku. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. Kordustega permutatsioonid on sellised n-permutatsioonid, kus mingit hulga elementi a esineb n korda, kusjuures n > 1. (Tähistame ) Anagrammid: *Nagu ka L.Lovasz'i õpikus näidatud oli, leiavad kordustega permutatsioonid sageli rakendust näiteks juhul, kui meil on vaja arvutada mingi sõna anagrammide arv.

Diskreetne matemaatika II
377 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Semiootika KONSPEKT

suudame määratleda suunda. Äkki läheb tuli põlema ja me saame aru, et see on hiir ­ kolmasus. Esimene ja teine pole seotud kategoriseerimisega, kuid kolmas on seotud arusaamisega ­ identifitseerimine. Kolmasus on seotud reeglitega ­ keelereeglitega nt kuidas nimetada ,,hiirt". Peirce üritab anda neile baaskategooriatele loogilise seletuse ­ esimene on absoluutne, ei vaja teist ega kolmantat; teine sõltub esimesest, kuid ei vaja kolmandat; kolmas vajab esimest ja teist. Märk võib representamen on miski, mis asendab midagi (= seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. / Märk või esitis on midagi, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või ulatuses. märk on miski märk on miski, mis asendab miskit mingis ulatuses ehk see mida märk asendab pole see, mida ta asendab

Semiootika
46 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
575
docx

Nimetu

Arvestama peab ainult, et sõnu hakatakse lugema numbrist 0. Nii et kui eeldatakse, et tegemist on kahe parameetriga, siis nende kättesaamiseks peame ette andma numbrid null ja üks. Nagu tingimusest on näha: juhul kui argumente pole täpselt kaks, siis kasutatakse vaikimisi ridade ja veergude arvu ning joonistatakse korrutustabel suurusega 10 korda 10. Tabeli trükkimiseks on kaks for-tsüklit paigutatud üksteise sisse. Selles pole midagi imelikku - iga rea juures trükitakse kõik veerud esimesest kuni viimaseni. Ning selleks, et erinevate numbrite arvuga arvud meie tabelit sassi ei lööks, on väljatrüki juurde vorminguks kirjutatud {0, 5}. Ainsat Console.Write argumenti (järjekorranumbriga 0) trükitakse nõnda, et ta võtaks alati viis kohta. using System; class Korrutustabel{ public static void Main(string[] argumendid){ int ridadearv=10, veergudearv=10; if(argumendid.Length==2){ ridadearv=int.Parse(argumendid[0]);

Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Protsent lesanded koos lahendustega gümnaasiumile

3. Antikvariaat ostis kaks raamatud 224 krooni eest ja sai neid edasi müües 40% kasumit. Leidke mõlema raamatu müügihind, teades, et esimese raamatu müügist saadi 15% ja teise raamatu müügist 50% kasumit. Lahendus: Olgu raamatu esialgseks (sisseostu) hinnaks x ja y krooni, kokku maksid raamatud 224 krooni, saame võrrandi x+y=224. Edasi müües saadi kasumit 40%, 40% 224st on 0,4*224=89,6 krooni, kokku saadi edasi müües seega 224+89,6=313,6 krooni. Esimesest raamatust saadi 15% kasumit ehk 0,15x krooni, seega saadi edasi müües esimesest raamatust kokku x+0,15x=1,15x krooni. Teisest raamatust saadi 50% kasumit ehk 0,5y krooni, kokku saadi edasi müües teisest raamatust seega y+0,5y=1,5y krooni. Saame võrrandi 1,15x+1,5y=313,6. Võrrandisüsteemi { x+y=224 1,15x+1,5y=313,6 lahendamisel selgub, et x=64 ja y=160. Need on raamatute esialgsed hinnad. Küsiti aga edasimüügihinda, seega esimese raamatu

Matemaatika
154 allalaadimist
thumbnail
23
docx

MATEMAATILINE ANALÜÜS TÖÖ VASTUSED

2. Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kui tõmmata lõigu [a,b] kõrgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge siis see sirge peab joont kuskilt lõikama. 3. Kui funktsioon f on pidev lõigul [a,b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c nii, et Tõestus Kolmas omadus lähtub esimesest kahest. Kui funktsiooni otspunktides on erineva märgiga väärtused siis peab nende vahele jääma 0, muidu ei saaks funktsiooni väärtus ühelt märgilt teisele üle minna. 18. · Funktsiooni tuletise definitsioon ­ Olgu meil funktsioon f ja punkt a, mis kuulub selle funktsiooni määramispiirkonda. Funktsiooni tuletis on defineeritud järgmiselt: Kui funktsioon omab punktis lõplikku tuletist siis nimetame teda diferentseeruvaks.

Matemaatika analüüs I
104 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Determinandid gümnaasiumiõpikus

DETERMINANDI MÕISTE. KAHEREALISE DETERMINANDI Avaldanud esimesest võrrandist x-i ja asendanud saadud tulemuse teise võr- KASUTAMINE VÕRRANDISÜSTEEMIDE LAHENDAMISEL randisse, saame c1 b1 y Paljude sisult erinevate probleemide lahendamine viib ühe ja sama seaduse a1 x b1 y c1 x , kui a1 0. järgi koostatud avaldisteni

Matemaatika
38 allalaadimist
thumbnail
33
doc

PROTSENT ÜLESANDED

Osa leidmine tervikust Osa leidmine tervikust A B 1. ( 4p) Ristküliku pikkus on 60 cm, 1. (4p) Kolmnurga üks külg on 40 cm, teine külg on laius moodustab sellest 70%. esimesest 90% ja kolmas külg on esimesest 75%. Arvuta ristküliku pindala. Arvuta selle kolmnurga ümbermõõt. 2. (4p) Ivo luges nelja päevaga 160 leheküljelisest 2. (4p) Raivol oli poodi minnes kaasas 60 krooni, millest ta raamatust 85%. kulutas 45%. Mitu lehekülge sellest raamatust oli Ivol juba loetud Mitu krooni Raivo poes kulutas ja

Matemaatika
52 allalaadimist
thumbnail
8
doc

VÕRRATUSED

x1 = 0, x2 = 3. Lahutame tegureiks ja seega saame järgmise võrratuse: x( x ­ 3) < 0 Paigutame nullkohad arvsirgele: 2 + + - 0 3 Tekkis 3 intervalli: (- ; 0), (0; 3), (3; ). Valime esimesest arvu, näiteks ,, -1" ja asendame võrratusse : (- 1)·( - 4) > 0 esimese intervallis on ,,+" märk. Valime järgmisest intervallist arvu, näiteks ,,1" ja samuti asendame võrratusse: 1·( - 3) < 0 teises intervallis on negatiivne märk. Kolmandas valime, näiteks ,,4", peale asendamist saame 4· 1 > 0. Sellel intervallil on positiivne märk. Võrratuse märk oli ,,< 0", järelikult vasuseks on intervall, kus on negatiivne märk ­ teine intervall. Vastus: x (0; 3). Näide 6

Matemaatika
10 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Statistika eksamiks

Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Vastus: 2. Väiksemaks lähevad!! ! Õige nr 1 4. Esindusviga on oma sisult: 5. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 6. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 7. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 8. Ei ükski eelnevatest variantidest Vastus: 3 Lk 63 – 4 Lk 65 – 10 Lk 78 – 11 Lk 92 – 4 (2. ja 3. punkt esimesest ülesandest) Mediaan 6. on korrastamata rea keskmine element (korrastatud) 7. on alati moodist suurem (vb ka väiksem olla) 8. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem (kindel seos puudub) 9. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne (ÕIGE) 10. ei ükski Standardhälve 6. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 7. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 – see

Statistika
237 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Armastuse salapärasus Doris Kareva luules

kõikvõimsus ning jõud, et näidata, et armastus on nii tugev, et suudab üle või läbi ükskõik mille minna. Samuti näeb lugeja esimeses salmis kolmandas reas ka algriimi sõnades ,,otsatu" ja ,,ookeani", mis toonitab, et armastuse jõud ei ole piiritletud ning see on otsatu. Esimene ja teine salm on oma ülesehituselt väga sarnased, olles mõlemad katräänid ning taotluslikult korduvad ka mõlema luulerea viimased värsid, ,,pilgutamata" ja ,,võpatamata". Kolmas stroof on esimesest ja teisest teistsugune, sest koosneb vaid ühest lausest ,,Armastus võidab kõik". Too luuletuse üheksas rida just kui võtab kokku esimese ja teise salmi ühe tabava lausega. Kareva kasutab epifoori sõna ,,kõik" puhul üheksandast kuni kaheteistkümnenda reani. Tegusõnad, mis nendes ridades kasutatud on ,,võidab", ,,mõistab", ,,usub" ja ,,andestab" mis on kõik iseloomulikud armastusele ning mis kujundavadki armastusest selle kõikvõimsa tunde, mis

Poeetika
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega

Kui üks tundmatu on leitud, on lihtne leida ka teine, sest see on avaldatud eelneva kaudu. Asendusvõtte puuduseks on asjaolu, et ühe tundmatu avaldamine ei pruugi alati lihtne olla, võivad tekkida murdarvud. 2x+y=3 5x3y=8 Kunagi ei tohi samasse avaldisse asendada! 1.) Avaldan esimesest võrrandist muutuja y. y=32x 2.) Asendan teises võrrandis muutuja y saadud avaldisega. 5x3(32x)=8 3.) Lahendan saadud ühe tundmatuga võrrandi. 5x9+6x=8 5x+6x=8+9 x=1 4.) Arvutan muutuja y väärtuse eelnevalt leitud avaldisest. Y=32*1=1 5.) Teen kontrolli. 2*1+1=2+1=3

Matemaatika
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Matemaatika eksami kordamine KEVAD 2015

d) Saadud silmade summa on ülimalt 4 e) Saadud silmade summa on suurem kui 6 või väiksem kui 4 Vastus. a)0,25 b) 5/18 c) 1/9 d) 1/6 e) 2/3 5. Nelja naise ja viie mehe seast valitakse välja juhuslikult 4 inimest. Leia tõenäosus, et a) kõik kutsutud on naised b) kutsutust 3 on mehed Vastus a) 1/126 b) 20/63 6. Tõenäosus leida pliiats kirjutuslaua esimesest sahtlist on 0,5 , teisest sahtlist 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et pliiats on olemas a) vähemalt ühes sahtlis b) mitte üheski sahtlis Vastus. a)0,91 b) 0,09 7. Karbis on 7 valget ja 2 musta nööpi. Võetakse 2 nööpi. Leia tõenäosus, et a) mõlemad on valged b) mõlemad on mustad

Matemaatika
176 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun