Mittesüsteemsed
pindalaühikud
Aaker
– Mittesüsteemne pindalaühik
– Tuleb vanainglise sõnast æcer
– Võrdub 10 ruutketiga, 4840 ruutjardi ehk 43 560 ruutjalaga
– Tuntumad aakrid: Rahvusvaheline aaker, USA maamõõduaaker
Adramaa
– Oli maakasutus -, maksustus- ja pindalaühik Eestis
– Varaseimad andmed pärinevad 13. sajandi esimesest poolest
– Mida sel ajal adramaa all mõeldi, pole aga selge
Tiin
– Vana pindalaühik
– Üks tiin = 2400 ruutsülda
Vakamaa
– Endisaegne pindalaühik, mida kasutati Baltimaades
– Riia mõõdustiku järgi suurus umbes 0,37 ha
– Tallinna mõõdustiku järgi umbes 0,18 ha
Tündrimaa
– Endisaegne pinnamõõt
– Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000
Rootsi ruutküünart
– Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev
Kasutatud kirjandus
– https://et.wikipedia.org/wiki/Aaker
– https://et.wikipedia.org/wiki/Adramaa
– https://et.wikipedia.org/wiki/Tiin
– https://et.wikipedia.org/wiki/Vakamaa
– https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCndrimaa
Tänan kuulamast!
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karmartin
Õppematerjali autor
1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide?]) = 1meremiil = 1 verst 369 sülda = 1852 meetrit (kuni 1928. aastani 1854 meetrit) 1 geograafiline penikoorem = 1/15 kraadi ekvaatoril = 6,956 versta 2.Pindalaühikud : Eestis tarvitatud pindalaühikud 1 ruutpenikoorem = 49 ruutversta = 55,76405 km2 1 ruutverst = 250 000 ruutsülda = 104 dessantiini = 1,13804181 km2 1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 4,55216723 m2 1 ruutarssin = 256 ruutversokkit = 5057,9636 cm2 1 ruutverssok = 19,75767 cm2 1 ruutjalg = 144 ruuttolli = 929,01372 cm2 1 ruuttoll = 100 ruutliini = 6,4514842 cm2 3.Põllupindala ühikud 1 tallinna tündrimaa = 1200 ruutsülda = 3 tallinna vakamaad = 1,47 riia vakamaad = 0,54626 ha = 1/2 tiinu
19.sajand, vene 1 penikoorem = 7 versta = 7,4676 km 1 verst = 500 sülda = 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 2,1336 m 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,12 cm 1 küünar = 3/4 arssinat = 12 verssokit = 21 tolli = 53,339 cm 1 jalg = 12 tolli = 6,857 verssokit = 30,48 cm 1 toll = 10 liini = 2,54 sm = 25,4 mm Käibele jäänud küünar oli vôrdsustatud vene môôdustikus 12 verssokiga. Maakasutus- ja väärtusmõõdud Adramaa - maakasutus, maksustus ja pindalaühik. 12.-13. saj - talu, mille põlde hariti ühe adraga 16. saj-st taluadramaa = 24-36 riia vakamaad = 8-12 ha Lääne-Eestis suur adramaa = 75 või 90 vakamaad Poola e. Plettenbergi adramaa = 120 vakamaad, pm Lõuna-Eestis saksa adramaa = 60 vakamaad. 1 Riia vakamaa = 1/3 ha (1 vaka rukki külvamise pind) 17.-18. saj püüdis riigivõim kehtestada normeeritud adramaa - revisjoniadramaa, sõltus külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17
eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani (SI süsteem) Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12
Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi teise nimistu toimik 1292 räägib krahvinna Ungern-Stenbergi maa kinkimisest Saaremõisa kogudusele kooli ja kiriku ehitamiseks Välgi külas. Toimik on alustatud 1904 veebruaris ja lõpetatud 1904 aprillis. Kinkeaktis kinnitab Elistvere pärusmõisaomanik, et ta on nõus kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad kogusuurusega 1 tiin (vana vene pindalaühik, mis ruutmeetrites teeb 10 925). Välgi kihelkonna tee ääres pidi suuremale maatükile ehitatama kool ja teised hooned ning väiksemale uus õigeusu kirik. Tingimustena oli lisatud, et kingitus kuulub tühistamisele, kui püstitatud ehitised peaksid hakkama teenima muid eesmärke peale õppe ja kiriklike ning kõik kinnistamisega seotud kulutused peab kandma kingisaaja. Kooli ja uue kiriku ehitamine lükkusid aga edasi, sest vajalike rahasid polnud. (7)
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG.................................................................................6 2.3 KASUTATUD KIRJANDUS.....
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi magamistoad.
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et n
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid