50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
252 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olesita
Õppematerjali autor
etappidel? Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku selle jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutuuma omavate ehk eukarüootsete rakkude rakutsüklit jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks
Inimese igas keharakus on 46 krmosoomi, sugurakkudes 23. Keharakkude 46st kromosoomist 23 on homoloogilised ehk kahekordsed. Raku jagunemine Et hulkraksed organismid saaksid kasvada ja areneda, järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine. See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid
hulgal. Tuumakese suurus peegeldab tema aktiivsust ja ta varieerub oluliselt erinevates rakkudes ning muutub ka ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides. Tuumake on väga väike neis rakkudes, kus elutegevus on väga aeglane (sünteesiprotsessid aeglased). Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumakese suurus väheneb ja kaob vastavalt sellele, et kromosoomid kondenseeruvad ja kogu RNA süntees lakkab. Kui pärast mitoosi rRNA süntees uuesti käima läheb, ilmuvad tuumakesed NOR-e kandvate kromosoomide vastavates osades. Seega inimese rakus pärast mitoosi formeerub 10 väikest tuumakest (diploidses rakus 10-l kromosoomil on NOR-id). Nad on harva eraldi nähtavad, sest nad kasvavad kiiresti ja ühinevad, moodustades ühe tuumakese. Miks rakutuuma olemasolu on hea? Tuuma olemasolu tōttu eukarüootidel on DNA replikatsioon ja RNA transkriptsioon täiesti eraldatud tsütoplasmas
Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II vahel on mõnel liigil lühike interfaas, kuid sel ajal ei toimu DNA replikatsiooni, vaid ainult tuumade ja tuumakeste ümberkorraldamine ja ettevalmistus meioosi teiseks pooleks.
Erinevaid kloone võib olla varieeruvalt 10-100 nt, igaüht toodab erinev B-rakk. Funktsionaalsed erinevused monoklonaalsest antikehast: parem tööriist, kui antikeha raskesti ligipääsetav. Suurem risk mittespetsiifiliseks seondumiseks. Ergastusmaksimum 488nm DAPI 350, Alexa Fluor 488. Emissioonimaksimum 530nm. DAPI 460, Alexa Fluor 530. Emissioonfluorestsents filtrid roheline: 500, kollane: 580, oraanz: 630, punane: 680. Kromosoomid ja rakutsükkel Genoom on mitoosi metafaasis kõige kokkupakitum, kõige paremini näha. 2kordne genoom. 1kromosoom = 1DNA molekul. Kromosoomide arv näitab mitu erinevat juppi DNA-d on. Kromosoomide kuju: kuju annab tsentromeer, kuhu kääviniidid kinnituvad: - Metatsentriline kui tsentromeer on keskel. - Submetatsentriline tsentromeer ühe otsa poole, üks lühike teine pikk õlg. - Akrotsentriline tsentromeer täitsa ühes otsas. Lühike õlg, otsas satelliidid. Neid kolme tüüpi esineb inimestel
DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja
jagunemist. · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees, mille käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. · Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks, seega mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. · Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas. · Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel. · Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid