50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jellybean
Õppematerjali autor
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12
Mida rohkem me teame inimestest ja tema väärtustest juba lapsest saati, seda lihtsam on meil aidata ja suunata teda tema unistuste poole. Inimesed on erinevad ja tänu sellele on ka nende väärtused erinevad, kindlasti saab teha teatavaid üldistusi inimeste jaoks olulistes asjades. Samas tuleb igale inimesele läheneda individuaalselt, sest me kõik oleme omamoodi erilised. Selleks, et teada eri põlvkondade inimeste eelistusi tuleb uurida neid ja nende väärtusi. Noorte väärtushinnangute uurimine on minu jaoks oluline selle pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 aastatest
Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga- minu uurimisteema tulevikus Arutlev essee Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed.
..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3
pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti
erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väikeriik ning kuidas peab käituma, et seda saavutada. 1. AJALUGU Vanasti suhtusid inimesed maailma meie ümber väga pillavalt ei hoolinud eriti ühiskonnas toimuvast ega ka mitte loodusest. Umbes 1960ndatel aastatel hakkas asi muutuma inimesed leidsid, et tuleb hakata võitlema nende probleemide vastu. Näiteks tutvustati tehnoloogiat,
Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised. Inglise ja ameerika antropoloogias seletatakse neid kahte terminit üksteise kaudu. Kultuur ja ka tsivilisatsioon koosnevad oma tervikus teadmistest, usunditest, kunstist, kõlbelisusest, seadustest, tavadest, mitmetest teistest võimetest ja harjumustest, mis iseloomustavad inimest kui ühiskonna liiget.
Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna vanematel on oma elu korda seadmisega raskusi. Seetõttu kannatavad ka lapsed ja neil kujunevad oma arusaamad elust, kas ühiskonna poolt vastuvõtlikud või siis väärad. Väära arusaama all võib mõista teiste inimeste kallal füüsilist vägivalda kasutades, kuna nii saavutatakse endale allumine või vägisi teise inimese vara kallale tungimine,et saavutada paremat elujärge. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid