Missugused ühiskondlikud protsessid on kaasa toonud muutused
keelekasutuses ?
Inimeste ühiskond on alati olnud pidevas arengus ja muutumises. Kui
kiviajal olime me kõigest koopainimesed, kelle keelekasutus oli
minimaalne ja kes pani oma tekste kirja joonistades või märkidega ,
siis aja jooksul arenes inimene aina rohkem edasi –
intelligentsemaks, õppides ära lugemise, kirjutamise, oma puhta
emakeele oskuse ning sügavamalt mõtlemise. Inimene on olnud
pidevalt läinud edasi. Kuid tundub, et tänapäeva kiire elutempo
juures on näha keelekasutuses hoopis dekadentsi, mitte edasiminekut. Selle põhjuseks on tehnika kiire areng ning üleilmastumine, mis on
põhjustanud keele allakäigu.
Tänu tehnika arengule on muutunud oluliseks informatsiooni kiire
vahetus. Meil on olemas tänapäeval kõik selleks vajalikud
vahendid, et saata teade mõne minutiga ühest maakera punktist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnneliSygis
Õppematerjali autor
pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid.
keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid
kümme vajalikku sekundit. SMS-formaat tundub nõudvat lühidat, lihtsat ja kokkuhoidlikku keelekasutust. Kirjutamine ei tohi võtta kaua aega. Pisikeste klahvide vajutamine on tüütu ja aeganõudev, arvutiklavitatuuril edeneb kirjutamine mitu korda kiiremini. Sõnum peab olema täpselt läbimõeldud, et ruum ei saaks enneaegu otsa. Kiirus-, lühidus- ning aja- ja ruumisäästunõude järgimine toob õigekirjas kaasa omapäraseid muutusi. Pikad ja ülipikad häälikud märgistatakse sageli ühe tähega, nt se, kül, ni, kule, vata, omik. Vahel on sõnadest kadunud ka üksikvokaalid, nii et näib, nagu oleks telefoni omanik tellinud sidefirmalt kaashäälikupaketi, nt trt ´Tartu´, tln ´ Tallinn´, krt! ´ kurat!´, rmtk ´raamatukogu´, kindl´kindel´. Häälikuühendeid, mida annab märkida ühe tähega, nii ka märgistatakse, nt rafa ´rahva´ , wafa ´vahva´, märxa ´märksa´, tulex
viia läbi küsitlus 6.-9.klassis; analüüsida andmeid; 4. disainida ja koostada voldik. 1.SLÄNG 1.1.Mõiste släng tähendus Sõna släng ise on pärit allmaailma keelest, seda kasutasid röövlid, kurjategijad ja vargad . Ise ütlesid nad oma keele kohta slang või flash, kuid populaarsem oli siiski slang. Sellel ajal polnud släng omane tavainimestele, kuid ühiskonna arenedes sai släng endale uue tähenduse ja on nüüd argikeele üks osa. (Loog, 1991) Paljud uurijad on välja toonud selle, et terminile släng vastab palju vastuolulisi ja erinevaid tähendusi. Näiteks on slängi peetud teatavate hobide ja vanustega gruppide keelekasutuseks või lihtsalt eriliseks stiiliks. On leitud definitsioon, kus on loobutud stiili mõistest ja räägitakse slängi kui iseeneslikult tekkinud keelest. Kuid uurijad on soovitanud loobuda definitsioonist “sotsiaalne murre”, sest murre on piirkondlik eriline keelekuju ja on seotud
Kirjakeeles kasutatakse lühendatud sõnu, lausest jäetakse ära komad ning lauselõpumärgid, sageli kirjutatakse mõni 5 sõnaline lause ainult 2 sõnaga, jättes vahelt ära ebaolulistena tunduvad sidesõnad. Kui inimestel ei ole põhjust õigekirja jälgida, siis loomulikult seda ei tehtagi, vaid kirjutatakse nii kuidas on mugav ja lihtne. 2. Slängi kasutatavus ,,Miks kasutatakse slängi ?" H.Wentworth ja S.B.Flexner on oma Ameerika sõnaraamatu eessõnas põhjustena välja toonud slängi lühidust, löövust, uudsust ja kõla tekitamise rõõmu. Mainitud on ka see, et släng võimaldab põgeneda igapäevase elu rutiinist. (4) Tihtipeale on släng muudetud enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks, mida enamasti kasutavad teatud ühiskonnarühmad, mitte terve ühiskond korraga. Isik, kes kasutab slängi, soovib olla uudne, teistest erinev, näidata välja oma nutikust, tekitada salapära ning varjata üleliigsete kuulajate eest teatud infot. Enamasti esineb släng
Selles osas vaadeldakse ka, kui hästi valdavat eesti keelt Eesti elanikud. Teises osas räägitakse eestlastest, kes elavad välismaal. Samas osas vaadeldakse eestlasi, kes elavad Brasiilias, Saksamaal, Venemaal ja kas nad veel valdavad eesti keelt või unustasid seda ära. Kolmandas peatükis vaadeldakse võõrkeele õppimist. Selles osas räägitakse, et keeleõpe sobib igale inimesele. Samas osas esitatakse sõnavara õppimist, kuulamist, lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli
Lisaks sellele rõhutab seadus, et antud keelevariant baseerub eesti keelel ja selle normeeritud kirjakeele kujul. 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord Eesti kirjakeele normi rakendamise kord on loodud keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel ning selle all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute süsteemi. Kirjakeele normi eesmärgiks on tagada, et ametlik keelekasutus oleks ühtne ning selge ja soodustada ametlikus keelekasutuses hea tava kasutamist. Käsitletav norm sätestab, et kirjakeele norm on reguleeritud kõige uuema õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonna poolt heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Vastavalt määruse paragrahv 2 lõikele 3 täiendavad ja täpsustavad oskussõnavara osas kirjakeel normi oskussõnastikud. Valdkonnaga tegelevad Eesti Terminoloogia Ühing
Ma usun, et Euroopa aasta raames panustaksin kõige enam vanemate inimeste peale. Kannaksin hoolt selle eest, et vanem põlvkond ei peaks tundma diskrimineerimist oma vanuse pärast ning et neil oleks võimalik olla samamoodi ühiskondlikult aktiivne nagu saavad seda teha kõik nooremad inimesed. Ma annaksin pensioniikka jõudnutele võimaluse tegeleda vabatahtlikkusega, mis annaks neile omakorda võimaluse pakkuda oma kogemusi ja teadmisi erinevatele valdkondadele ja mis aitaks samuti kaasa ka tööhõivele. Eakamate inimeste aktiivset vananemist saab parandada ka tööturu abiga, selleks tuleb luua paremad töötingimused ja kaotada sotsiaalne tõrjutus, kuna vananedes kasvavad nii inimeste vaimsed võimed, mõtlemine kui ka nupukus. On ju ka Johann Wolfgang von Goethe öelnud, et ei piisa sellest, kui teatakse, vaid et teadmisi tuleb ka rakendada. Vanema generatsiooni esindajad on tööle pühendunud ja kohusetruud, nad on andekad, hoolivad ja ustavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid