Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Missugused kohastumused on loomadel kõrbes ?

K&V >> Loodus | Algkool | 5 punkti | 975 vaatamist |
- [Postitus on kustutatud] -
Vastuse lisamiseks pead sisse logima










Tead vastust? Vasta küsimusele
Vastuseid: 9 | Hääli: 0

Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed KOHASTUMUSED: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse.

http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast.

Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas.

Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik.

Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.).

Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud.

Pea kõik kõrbeloomad on uruloomad, varjudes päevaks maa alla. Kõrbes elavad loomad on sageli öise eluviisiga, kuna päevane kuumus ei võimalda neil väljas liikuda. Seepärast on kõrbeelanikel suured silmad, et pimedas näha ning suured kõrvad, et pimedas kuulda, ühtlasi toimivad kõrvad jahutajatena. Karvkate kaitseb nii päevase kuumuse kui öise külma eest. Värvus on sageli liivakarva. Paljud liigid ei vaja üldse elutegevuseks vett - nad saavad vajaliku vedelikukoguse kätte otse toidust. Esineb ka suveund, mis võimaldab kõige raskema perioodi magades mööda saata.
Nad võivad olla kaua aega eilma vee ja söögita. Nt kaamlil on kühmud milles tal on vesi
Kuumimal ajal päikese eest varjumine - nt urud, maa-alused käigud.
Kehasse kogutud suured veevarud - nt kaamlil rasvaküürud.
Hele karvastik või nahk. Võime hakkama saada ajutiselt ilma veeta. Veeväljutamise pärssimine (vähene higistamine, uriin kontsentreeritud või väljastatakse koos tahke heitega). Keha jahutamise võimendamine - nt suured kõrvad.



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun