5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andreas Habe
Õppematerjali autor
Mississippi By Koit Planken Info Mississipi jõgi asub PõhjaAmeerika mandril ja Ameerika maailmajaos Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km² Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W Mississippi lisajõed Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas, Missouri, Illinois Mississippi asukoht ja lisajõed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jõe kohta veel infot Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai New Orleansi kohal on laius 2,5 km ja sügavus 1530 m Suurim voolukiirus on 2530 000 m³/s, vähim 510 000 m³/s Mississippi vooluhulk Click to edit Master text styles Second level Third level
Mississippi jõgi Mississippi jõgi on Ameerika Ühendriikide keskosas. Jõgi on pikkuselt teine pikim jõgi Ameerika Ühendriikides. Jõe pikkus on 3950 kilomeetrit, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 ruutkilomeetrit. Mississippi jõgi algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse setterikas Missouri. Kusjuures nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel. Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River. Üleujutuste vältimiseks äääristavad jõe kaldaid tammid. New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise delta
Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Veevarad_2 21.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississipi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippi'sse; pikkus 3726), Ohio- Allegheny (pildil; algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333km). 22.Mis on jõgede peamiseks toiteallikaks? Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks
Jõgede veereziim Jõgi Jõgi on looduslik vooluveekogu Ojad on väikesed jõed Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi Lisajõgi Harujõgi Suue Delta Suue Läheon Kuidas on on Parempoolne Lisajõgi Harujõgi veekogus, koht, määratakse Mississippi Vasakpool
võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Kõige paremini kaitsevad randa setted. JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM o Jõed on ühed olulisemad veeringega seotud ainete ümberpaigutmisega lülid. o Jõed toituvad: Sademed- teatud intensiivsusega saju ajal/jõrel valgub vesi jõgedesse; Kongo, Doonau, Amazonase jõgi Lume sulavesi- toiteallikas alles pärast sulamist; Mississipi, Leena, Volga jõgi. Liustike sulavesi- mandri-ja mäeliustikel kogunenud sademete ülessulamise järel; Gangese, Colorado, Doonau jõgi. Põhjavesi- vesi jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel.
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asum
Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid