Kuidas liikluses ellu jääda? Eesti Vabariigis on väga palju inimesi surnud liiklusõnnetuste tagajärjel, eriti noori. Kas see on normaalne? Kas peaks korraldama liikluses ellujäämiseks loenguid või tegema filme? Midagi ju peab ette võtma, et Eesti ei kaotaks kodanikke ja meie oma sugulasi.Võibolla peaksid inimesed üldse ainult kodus istuma ja liiklusesse mitte minema, et ellu jääda, või liikuma vaid maa-alustes käikudes. Kas see on tõesti võimalik lahendus? Järgnevalt erinevatest ellujäämisvõimalustest ja ohutusnõuetest pikemalt. Kõige tähtsam asi liikluses on tähelepanu. Selle puudumine nii jalakäija kui ka sõidukijuhi
,,pimedad nurgad." Pimedate nurkade puhul on eristatud kolm erinevat ala, kus need tekivad: Veoki külgedel, kaasreisija poolel manöövri või reavahetuse ajal. Veoki või haagise tagaosas, tagurdades väiksel kiirusel. Veoki esiosas liikuma hakkamisel või aeglaste pöörde manöövrite käigus. (Volvo trucks, 2013.) 1.1.1.1 Autojuht 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on inimfaktor. Inimfaktoriks on kas veokijuht või mõni muu isik, kes osaleb liikluses ning eksib liiklemise reeglites, mis põhjustab liiklusõnnetuse. Enamus liiklusõnnetusi juhtub ikkagi inimtegevuse tagajärjel. Meesautojuhtidega toimunud liiklusõnnetustes said mehed vähem viga kui naised. See ilmselt tuleneb füsioloogilistest ning psüholoogilistest iseärasustest. (Volvo trucks, 2013.) Põhjused, miks veokijuht on liiklusõnnetuste põhjustajaks: Tähelepanematus.
Antud projekti raames on plaanis tutvustada uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna linnale suunatud uurimisprojektide konkursile, mille üheks võitjaks osutus ka autori poolt esitatud projekt. Koostöös REC Estoniaga õnnestus lisafinantseeringute saamine Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 10 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite
b. Seisma jääma märgi ees. c. Andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
Nad esitasid teineteisele küsimusi, et teineteist lähemalt tundma õppida. Steve: “ Mis on see põhjus, miks sa väljas käia ei saa?” Sofia:” Kui ma välja lähen, siis võin surra.” Steve : “ Mistõttu?” Sofia: “ Mul on haigus, mis kannab nime SCID. See on selline haigus, kus mu keha ei saa võidelda vastu bakteriaalsetele infektsioonidele. Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi.” Steve : “ Selge, tule akna juurde” Sofia läheb. Steve: “ Sa oled kaunis”. Hommikul, kui Sofia ärkab veendub ta, et tulemas on järjekordne kaunis päev. Sofial on täna sünnipäev. Oma sünnipäeva puhul tahab Sofia teha midagi uut ning mõtleb teha endale krediitkaardi, et tellida endale midagi ilusamat selga. Ta on väsinud juba 100st valgest T-särgist, mis tal kapis lebavad. Samuti soovib ta kohtuda poiss
tähtis. Seda mitte ainult lapse jaoks, vaid õpetajale endalegi. Pinged väljenduvad poistel tavaliselt agressiivses käitumises, tüdrukutel aga kurbuses või endassetõmbumises ning sellised reaktsioonid võivad rohkemal või vähemal määral segada tundide andmist ning aine omandamist. Täiskasvanutena tahame kangesti õpetada. Kui lapsel on midagi halvasti, siis ütleme sageli „pole hullu“, „küll sa hakkama saad“, „ära nuta, läheb üle“ jne. Kui meil endil on suur mure või hirm, siis ei ole abi, kui meie lähedased ütlevad, et pole hullu. Probleemi vähendamine ei lahenda seda. Lapsed on öelnud, et sellised vastused nende murejuttudele ei kutsu enam edasi rääkima. Laps vaikib ja täiskasvanu arvab, et ongi kõik korras. Kuid tegelikult on mure hinges alles. Samuti kipuvad täiskasvanud arvama, et üks või teine laps on halb ja nimelt segab tundi või käitub halvasti. Tegelikult on iga halva käitumise taga mingi põhjus. Ükski laps ei ole halb, on
Kõik kommentaarid