Mis toimus 1216 aastal eestis?

1216. aasta algul korraldati sõjaretk Läänemaale ning piirati Soontagana linnust. Hoolimata südist vastupanust, mida tunnustab koguni Henrik, asuti sakslastega läbirääkimistele ning lubati vastu võtta ristimissakrament koos kõikide muude kohustustega.
Üsna pea koondasid riialased koos liivlaste-latgalitega väe sõjakäiguks Saaremaale mööda merejääd. Toimus tavapärane rüüstamine ja tapmine, kuid kroonika hämavatest teadetest jääb mulje, et retk suures osas ebaõnnestus. Koju tagasipöörduvaid ristisõdijaid hakati jälitama, suur hulk põgenejaist sai kurnatuse ja kange külma tõttu hukka.
Järgnevalt üritasid saarlased taaskord korraldada ulatuslikumat sõjalist operatsiooni Riia vastu, abi saamiseks pöörduti nüüd Polotski vürsti Vladimiri poole. Vürstile lubati Riia äravõtmise õnnestumisel taastada oma mõjuala Väina ümbruses. Vladimir jäi eestlastega nõusse, kuid vahetult enne sõjakäigule asumist sai ta üsna kahtlastel asjaoludel surma. Jällegi luhtus saarlaste suurem ettevõtmine, kogu sõjakäik piirdus vaid Salatsi jõe ja Asti järve ümbruse rüüstamisega.
1216. aasta augustis korraldasid sakslased veel ühe rüüsteretke Harjumaale, mille keskel asuvas Raikkülas toimuvat krooniku teatel iga-aastased eestlaste nõupidamised. Raikküla kärajaid võib pidada eestlaste vanemate kokkusaamiseks. Retk ise näib olevat taaskord ebaõnnestunud ning ristisõdijad jätsid Harjumaa neljaks aastaks rahule.

Ugandi ja Sakala ristimine sakslaste poolt 1215. aastal ärritas venelasi ning 1216. aasta sügisel rüüstas Pihkva vürst Vladimir Ugandi maakonda.
Eriti pahandasid venelased ristimise üle Ugandis, mida peeti Vene vürstide maksualuseks maaks. Venelaste viha aga langes ugalaste endi peale, kellele pandi süüks sakslaste ristimise vastuvõtmist. Kahe tule vahel seistes pöördusid ugalased sakslaste poole palvega neid venelaste vastu aidata.
Uuesti Pihkva vürstiks saanud Vladimir, kes nüüd viis täide Pihkva bojaaride sakslastevastast poliitikat, tuli oma väega aga Eestisse, võttis nähtavasti ilma vastupanuta Otepää linnuse ning asus ümbruskonda rüüstama.
Kannatasid ka sealkandis viibinud sakslased; näiteks üks kaupmees, kes kaotanud oma vara, viis teate toimunust Riiga. Seal tehti toimunust järeldused ja venelasi hakati pidama Liivimaa kiriku vaenlasteks.

1216. aasta algul korraldati sõjaretk Läänemaale ning piirati Soontagana linnust. Hoolimata südist vastupanust, mida tunnustab koguni Henrik, asuti sakslastega läbirääkimistele ning lubati vastu võtta ristimissakrament koos kõikide muude kohustustega.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika

1215. aastal üritasid saarlased edutult Riiat piirata, läänemaalased rüüstasid liivlaste ning ugalased koos ülestõusnud sakalatega latgalite alasid. See tõi kaasa latgalite kättemaksuretked Ugandisse, mille mõjul ugalased ja sakalased alistusid riialastele ning mõlemad maakonnad ristiti. 1216. aastal alistusid riialastele ka Läänemaa lõunaosa, Soontagana, ja Järvamaa ülikud.

Teadmata. Käsil alles 2015

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Osa uurijaid loeb eestlaste muistset vabadusvõitlust Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.