Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde?

Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde ­ mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne ­ mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest,

Filosoofia

18

docx

Ego

oma mõtted, emotsioonid ning füüsilise keha pingevaba, muutes sellega, ilma hambaid krigistama panevaid jõupingutusi tegemata, suhtumist endasse ja ümbritsevasse. Selles seisundis ei ürita inimene enda sees eksisteerivat negatiivi häbi ning süütundega aina sügavamale oma organismi soppidesse ära peita, kinnitades, et temas seda olema ei pea, vaid vaatab sellele rahuliku ning armastava pilguga, kui samuti ühele Looja väljendusele. See on seisund, kus inimesel on kõigest hoolimata olemas perspektiivplaan, ehk taotlus, kuid eesmärgi saavutamine teda nagu eriti ei huvitagi. Tema huvi on mingiks ajaks mujale suunatud ­ enda sisse. Meie soovitus on alati olnud suunata oma huvi meeldivatesse füüsilistesse aistingutesse, mis omakorda tekitab meeldivaid emotsioone ning mõtteid.] Vaid teadmatuse ning avatusega saate te luua keskkonna selleks, et teie reaalsusesse siseneks midagi uut.See on risti

Inimeseõpetus

28

doc

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

Õnneks kalduvad paljud käitumis-, mõtlemise- ja tundmisviisid inimestel esinema koos. Sageli kurbust ja ärevust tundev inimene kipub mõtlema, et on saamatu ja rumal, samuti võib ta nutta palju sagedamini kui valdav osa tema ea- ja sookaaskastest. Samas teiste inimeste seltsi ning põnevaid sündmusi otsiv inimene kaldub ennast tihti tundma ka õnnelikuna. Seega pole tarvis kõiki käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise eraldi mõõta: kui me teame, kas inimesel üks spetsiifiline omadus esineb või mitte, võime piisava kindlusega ennustada ka mitme teise omaduse esinemist või mitteesinemist. Q-SORT ­ J.Block'i California Q-sorteerimise tehnika; The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social," "organized and detail oriented," or "high self-esteem." The goal of the assessment is to determine where a person is at

Ülevaade psühholoogiast

27

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse

Filosoofia

28

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

 Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas)  Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud) PSÜÜHIKA

Tsiviilõigus

9

odt

Sõltuvused

piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud. Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde. Toit asendab armastust, mida ihaldatakse. Kõik see tuimestab inimeste hingevalu, muudab teadvust ja täidab sisemist tühjust. Kõik need ained (tegevused) pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu ning nendega tegelemine on palju lihtsam kui valuga toimetulek ja oma emotsioonidega tegelemine. Emotsioonide peitmine ja allasurumine aitab säilitada illusiooni õnnest või lihtsalt tavalisest nn

Psühholoogia

44

docx

Psühholoogia ajalugu

Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu.

Psühholoogia ajalugu

19

docx

Arenguteooriad

-Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium ­ sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema ­kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka  -mõistus laisk ­ füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema)

Psühholoogia

Kommentaarid (0)