100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
konnavarvas
Õppematerjali autor
Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Liik on seega ainult inimese ettekujutuses esinev abstraktsioon Morfoloogiline liigikontseptsioon ajalooliselt vanim liigikontseptsioon, mida kasutasid juba Linné ja tema järgijad. Igal liigil või muul organismide rühmistusel peab olema mingi kindel olemus, essents, mis on muutumatu ja mida ühtemoodi ning vääramatult jagavad kõik sellesse rühma kuuluvad liikmed. Morfoloogiline liigikontseptsioon, mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate
nomenklatuurikoodeksitega, mis taimede (incl. seened), loomade ja bakterite jaoks on mõneti erinevad. Tänapäeval on süstemaatikas toimumas revolutsioonilised muutused: tänu uutest uurimismeetoditest tulenevatele suurematele võimalustele on alles nüüd, 100-aastase hilinemisega süstemaatika kujunemas evolutsiooniliseks, s.t. ajalooliseks teaduseks. On isegi väidetud, et (uus) süstemaatika on esmakordselt muutunud kunstist teaduseks. 1. Liik (species). 1.1. Liigi olemus. 1.1.1. Liigi eelteaduslik käsitlus. - Liike on inimesed eristanud juba aastatuhandeid; selle aluseks on olnud vajadus eristada söödavaid või muul viisil kasulikke (ravimeiks, nõidumiseks vm. kasutatavaid), kahjulikke (ohtlikke, mürgiseid jne.) liike. Loodusrahvastel on liikide eristamise oskus olnud silmatorkavalt hea; näiteks oli Paapua Uus-Guineas 138 linnu- liigi eristamiseks kasutusel 137 nimetust; ka Eestis tunti sajand tagasi paljude (eriti nn
Carl Linne käest nime saanud liikide nimetuste järel on autorit tähistav lühend L. Kui hübriidsele liigile on on antud oma nimi, pannakse perekonnanime ja epiteedi vahele x . Ladinakeelne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekondade nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese tähega. 25. Mida tähendavad lühendid „sp.“liik, „ssp.“alamliik, taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit „spp.“liigid, „n. sp.“uus liik,„n. g.“uus perekond, „nom. n.“uus nimi, kui endine on kehtetu ja sünonüüme pole, „n. comb.“epiteedi ja perekonnanime uus ühendus, „n. nud.“paljas nimi, ilma kirjeldusteta avaldatud, pole kõlblik 26. Milleks on veel vaja Rahvusvahelist Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjoni, kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas? Teeb vajadusel väikesi muudatusi, võtab vastu avaldusi erandite taotlemiseks ja teeb nende kohta otsuseid, mis avaldatakse tema ajakirjas. Võib isegi tunnistada
lõuna poole liikuda/. Loomade kunagist areaali on tunduvalt raskem määrata, kuna need, kes said liikusid jääaja eest ära. Saarte mudelid. Võrreldes mandrite floora ja faunaga on saarte (olgu nad ümbritsetud reaalse merega või maismaal kuidagi eraldatud) flooras ja faunas rida omapäraseid jooni (3): (1) Ajalooline element. S.t organismide ja keskkondade sobivuses väljakujunenud element. (2) Asjaolu, et igat liiki keskkonna kohta on rohkem kui üks ideaalne liik. (3) Looduslik valik toimub lahknenud liikide puhul, mille tulemusena toimub nende kohastumine sama tüüpi keskkonnaga. Ehk saartel on võrreldes sama suure mandri-alaga vähem liike. Saarte floora ja fauna koosneb ainult nende liikide organismidest, kelle eelastel õnnestus saarele pääseda. Tänu isolatsioonile võivad saartel toimuda evolutsioonilised muutused küllaltki kiiresti ja kaaluda üles selle
toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena. Dobzhansky ühendab ,,moodsa sünteesi" looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab lähtuvalt sellest liikide olemust ja teket. LV toimib geenimutatsioonide kaudu. Mayr uudsed käsitlused Mendeli geneetikast, biosüstemaatikast, Darwini evolutsiooniteooriast. Defineeris, mis on liik (tüpoloogiline asendus bioloogilisega). Allopatriline ja parapatriline liigiteke. 20. Kirjelda omal valikul nelja erinevust evolutsiooni mõistmisel ,,tavapärase" käsitleja ja evolutsioonilise bioloogi vahel. Evolutsioon on pidev täiustumine bioloogiline progress. Evolutsioon on kohastumine ja eristumine, millega võib kaasneda täiustumine. Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on
Olles tõepoolest täpne, on see väide ekslik: Memdeli seadustele näiteks ei allu ei mitokondraalsete geenide ega kloroplasti geenide pärilikkus - st ei allu genoomid, mis ei paikne tuumas. Ja enamgi - Mendeli seadustele ei allu ka näiteks Y kromosoomi päritavus. Seda kõike tuleb teada ja silmas pidada, sest siit tuleneb olulisi praktilisi järeldusi. Väga oluline oli 20 - 30 aastail tekkinud arusaamas, et liik ei ole mitte morfoloogiline tüüp (paraku - hulk biolooge ei saa sellest siiani päriselt aru), vaid varieeruv populatsioon, mis on reproduktiivseks isolaadiks - st. seisab lahus teistest liikidest reproduktiivses mõttes. Eriti olulise mõjuga oli populatsiooniteooria areng. Kuulus ja siiamaani keskne Hardy- Weinbergi teoreem (tasakaal) tuletati juba 1908 - siis, kui geneetikud olid parajasti enamuses loobunud darvinistlikust evolutsioonikäsitlusest. H-W
Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes.
analysis lahutamine, liigendamine) teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. Antagonism organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Antropofiilne inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik). Antropogeeenne inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid