Abort, kas lahendus või mõrv? Millised lapsed vajavad Eestis kõige rohkem kaitset? Need lapsed, kes on emaihus! Iga päev tapetakse Eestis emaihus umbes 50 last. Kas abort on siis lahenduseks või on ta mõrv? Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ütleb: § 2. Raseduse katkestamine Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisega. Millal algab inimelu? Iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus on kaitsta oma kodanike kõige kallimat omandit - elu. Selleks, et võtta vastu seadusi nende elu kaitseks, on vaja määrata kindlaks, millal elu algab. Küsimusele võib vastata vaimsest, filosoofilisest või bioloogilisest seisukohast. Sünnib palju segadust, kui need distsipliinid segamini aetakse. Need kõik on arvestatavad, kuid ainult ühte saab kasutada seaduse tegemisel. Kuidas defineeritakse inimelu vaimselt?
Eetilises relativismis positiivne · Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. · Relativism hoiatab: on naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. · Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Tolerantsuse paradoks · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. · KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! 3 küsimust relativismi tähenduse kohta Eetilise relativismi vormid: · Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust.
· Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism · Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused · Kuid teiste ühiskonadede väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust Eetilise relativismi vormid: · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust o On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub
ülekohus. Kuid inimene ei taha kulda, et ta on halb ja seega ei taha ta suhelda inimesega, kes talle halvasti ütleb. Niisiis käitutakse nagu teise halb omadus ei sega ja sellest ei räägita. Tõe varjamine on aktsepteeritud. Inimesed kiidavad üksteist et teineteisele meeldida. o Inimesed petavad üksteist, kuna kellelegi ei meeldi, kui neid maha tehakse ja neile tõde räägitakse. Inimelu on üks pidev meelepete ja katkematu ring, kus inimeste vahelised suhted on rajatud vastastikusele petmisele. Ta ei taha, et talle räägitakse tõtt, ta hoidub teistele tõtt ütlemast Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? o Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? o Mõtlemine määrab inimese väärikuse. Oma olemuselt on mõtlemine suur, aga oma puuduste tõttu ka imepisike
teiste ja enda tegusid, jagada tegude tegijatele kiitust või laitust. 14. Mida tähendab, et moraal on normatiivne ? moraalireeglid puudutavad norme. nad käsitlevad seda, mis ja kuidas peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne iseloom. 15. Kuidas on seotud normid ja väärtused ? 16. Mis on väärtused ? Millist liiki väärtusti on olemas ? Mis teadus uurib väärtusi ? Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad. Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni. Väärtuste alusel inimene valib oma elu eesmärgid, mida ta järgib kõiki valikuid tehes, k.a. eluviisi ja toiminguid valides. ·Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist ·Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. ·Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime ·Väärtused võivad olla konfliktis On olemas : ·Majanduslikud väärtused ·Esteetilised väärtused
1)Sokrates - dialoogid ja soovi kindlalt defineerida mõisteid. Jõuab tõeliste ideede maailma. 2)Parmenides - mõtlemine on identne olemisega. Kõik olev on ühtne ja on haaratav viimsest ühtsest ideest. 3)Pythagoras - puhaste ideede mõte. Maailm on kahene: puhtad mõtted & nähtav maailm. Puhtad ideed on tõelised. Inimese hing oli enne olemas, kui siia sattus. "Me teame kõik kuid oleme ära unustanud." Õppimine on (meeldetuletamine). Hingel on tunnetuslik väärtus. 1)Kõige kõrgemal puhas ideede sfäär - hüve, tõde, ilu, õiglus; 2)Füüsikaliste nähtuste ja protsesside idee - paigalseis, liikumine, värvus, tuli; 3)Erinevat liiki olendite idee - loomad, inimesed; 4)Käsitöö ja kunsti idee - laud, voodi; 5)Ideed, millel on tähtsust teaduste ja mõistete suhete uurimisel - võrdsus, ebavõrdsus. Idee, kui: 1)asjade olemise allikas; 2)näidis; 3)eesmärk, mille poole eksisteeriv püüdleb.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu · Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!" põhjustatud Jumalast. · Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. · Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus. · Viimases võlus teda spekulatiivne maailmapilt ja · Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus askeetlik eluviis. olema Talle suunatud. · Otsingud · Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja · Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses
Kõik kommentaarid