Mis on gravitatsioon (2)

Sarnased õppematerjalid

10

ppt

Vastastikmõju liigid

Vastastikmõju liigid Koostasid : Marie Kaivo Kätlin Ilves Tartu Tamme Gümnaasium 10 B Kehade vastastikmõju Kõik loodusnähtused taanduvad neljale vastastikmõju liigile. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja selle käigus mõjutab üks keha teist. Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või liikumine. Vastastikmõju liigid : Gravitatsiooniline vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Tugev vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilise vastastikmõju korral tõmbuvad massi omavad kehad üksteise poole(pole avastatud tema korral tõukumist). Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel(nt.planeedid) Gravitatsiooniline vastastikmõju on Maal võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk, kuid näiteks kosmoses on gravitatsiooniline vastastikmõ

Füüsika

7

ppt

Kehade vastastikmõju mõiste, liigid ja näited

Kehade vastastikmõju Koostajad: Lilian Aun Karli Mihkel Nõmme Juhendaja: Relika Kaljumäe  Vastastikmõju Vastastikmõju on kui ühe kehaga juhtub teise keha suhtes. Vastastikmõjul võib olla kaks erinevat tagajärge 1. Muudab liikumis suunda ja kiirust 2. Muudab keha kuju Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha Kehade vastastikmõju liike on kokku 4 1) gravitatsiooniline vastastikmõju 2) elektromagneetiline vastastikmõju 3) tugev vastastikmõju 4) nõrk vastastikmõju  Vastastikmõju Keha kuju muutumine Kui vedru välja venitada, tõmbub ta uuesti kokku. Ta võtab oma vana positsiooni tagasi. Kui pillata klaasvaas maha, puruneb ta kildudeks. Keha kiiruse muutumine Kui visata kivi õhku, hakkab selle kiirus muutuma gravitatsiooni mõju tõttu. Üles kõrgemale liikudes kiirus aeglustub, alla langedess aina tõuseb ja tõuseb.  Gravitatsiooniline vastastikmõju

Füüsika

1

doc

Elekter ja laengud

1. Elektrilaeng- e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. 2. Sõna "elekter" pärineb kreekast. 3. Positiivne laeng 4. Negatiivne laeng 5. Laengute vastastikmõju üldkirjeldus ning laengu märgi tuvastamine elektroskoobiga- erinimelised laengud tõmbuvad ja ühenimelised tõukuvad. 6. Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. 7. Prootoni ja elektroni laengud- prootoni laeng on positiivne ja elektroni laeng negatiivne. 8. Laenguta ehk neutraalne keha on osake vöi keha millel pole laengut. 9. Laadumise ja laengu jäävuse kirjeldus lähtudes elementaarosakestest 10. Juhid. Dielektrikud.- Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Materjal loetakse juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10­6 m. 11. Elektrivool ja voolutugevus. Voolu suund.- Elektrivool on elektronide või ioonide suunatud liikumine. Voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaü

Füüsika

7

ppt

Vastastikmõju liigid (powerpoint)

Teised vastastikmõju liigid  Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju  Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju on makromaailma suurte kehade kooshoidmiseks. Nt: planeete hoiab päikese ümber tiirlemas gravitatsiooniline vastastikmõju. James Clerk Maxwell (1831-1879) Ta näitas et tõmbumisel ja tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust ­ elektromagnetilisest vastastikmõjust.  Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitükikesi ligi tõmbama S

Füüsika

2

odt

Elementaarosakeste füüsika kokkuvõte

Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed ­ peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed -aine algosakesed Vaheosakesed ­ vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. · Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. · Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake

Füüsika

16

pptx

VASTASTIKMÕJU

VASTASTIKMÕJU Koostajad: Rainer Lanemann Artur Trubatsov 10.A TTG *Olemas on 4 erinevat vastastikmõju liiki ning kõik nad taanduvad loodusnähtustele. *Vastastikmõjus osalevad 2 keha ning üks kehadest mõjutab teist. *Olenevalt muutub ühe keha kuju või hoopiski liikumine. Näiteid: * Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi. * Tuul puhub purje pingule ning paneb jahi mööda veepinda liikuma. * Tõstja sikutab raske kangi maast lahti. * Udusulg hõljub õhus ega kuku maha. * Pärast kammimist hakkab kamm juukseid ligi tõmbama kui vedru venitada, siis tõmbub see tagasi kokku. * Kui pillata klaas maha, see puruneb. * Kui visata pall õhku, siis selle kiirus aina aeglustub, alla tulles aga kiireneb. *Tennisepall ­ u. 249km/h *Jalgpall ­ u. 140km/h Sulgpall - 340 km/h Käsipall- 120 km/h Golfipall- 326 km/h Tennis ­ reket ja pall http://www.youtube.com/watch?v=A7itwPRKYhc Jalgpall ­

Füüsika

5

ppt

Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud Rene Lõhmus Margo Martis Tartu Tamme Gümnaasium 10.c klass Jõud Jõud iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust Looduses leidub 4 erinevat vastastikmõju: 1) Gravitatsiooniline vastastikmõju 2) Elektromagnetiline vastastikmõju 3) Tugev vastastikmõju 4) Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilise vastastikmõju käigus tõmbuvad massi omavad kehad teineteise poole. Kehade vahelistgravitatsioonijõudu väljendatakse valemiga F= gravitatsioonijõud m1 ja m2 = kehade massid r = nendevaheline kaugus G =gravitatsioonikonstant 

Füüsika

8

docx

NEWTONI SEADUSED 1-OSA

kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib tekkida peopessa vill; 8) kui soovid kummipaadist kaldale hüpata, siis võib juhtuda nii, et kukud vette. Olgugi, paadi ja kaldavaheline vahemaa on väike. Vastastikmõjusid on neli: 1) gravitatsioon – mõjutab kõiki kehi. Seega tema mõju ulatus (vahemaa) on väga suur, kuid selle tugevus on teiste vastastikmõjudega võrreldes väike. 2) elektromagnetiline vastastikmõju – mõjutab kõiki osakesi, millel on elektrilaeng. Tema mõju suurus ehk ulatus on kaugele ning selle tugevus on gravitatsioonist suurem. 3) nõrk vastastikmõju – mõjutab kõiki elementaarosakesi. Tena mõjuulatus on väga väike (aatomisisemus)

Füüsika

Kommentaarid (2)