Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mis on globaalne soojenemine? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on globaalne soojenemine ?
  • Mis on globaalne soojenemine ?
 
Säutsu twitteris

Tallinna Kalamaja Põhikool






Globaalne Soojenemine
Referaat














Tallinn 2011
SISUKORD
  • Mis on globaalne soojenemine?
  • Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid
    - Põhilistest kasvuhoognegaasidest
  • Loodus ja süsihappegaas
  • Temperatuuri mõõtmine
  • Temperatuur ja sademed
  • Tormid ja ekstreemne ilm
  • Maailmamere veetaseme tõus
  • Liustikud ja polaaralad
  • Ökosüsteemid ja põllumajandus
  • Amazonase vihmametsad











  • Mis on globaalne soojenemine?

    Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Globaalne soojenemine tähendab küll, et Maa keskmine temperatuur tõuseb, samas võib temperatuur langeda teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal. See hõlmab sagenenud üleujutusi, põudasid, aastaaegade tavapärase mustri muutumist ja teisi sarnaseid nähtuseid.
    Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine temperatuur 0.74°C võrra. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel langes see küll veidi, mis võis olla tingitud ”globaalsest hämardumisest” (aerosoolide hulga suurenemisest atmosfääris). Temperatuur ei ole igal pool sama võrra muutunud - polaaraladel ja nende lähistel on tõus olnud tunduvalt suurem, kui Maa kohta keskmiselt. Suurema maismaa pindala tõttu on soojeneb põhjapoolkera kiiremini, kui lõunapoolkera. Kõike seda arvesse võttes ei saa globaalsest soojenemisest rääkides toetuda ainult keskmisele temperatuurile.
    Globaalset soojenemist põhjustavad küll paljud asjad, kuid on piisavalt tõendeid tõestamaks, et selle taga on peamiselt inimtegevus. Enamasti on inimtekkelised kliimamuutuste mõjutajad energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, ning kõige tähtsamal kohal on just energeetika .
    Temperatuuri tõusu põhjustab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (Maa soojuskiirgust neelavate gaaside) sisalduse kasv atmosfääris. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur, süsinikdioksiid, metaan , dilämmastikoksiid, CFC-ühendid (freoon, broom , kloor ) ja troposfääri osoon . Need gaasid tekivad näiteks fossiilsete kütuste põletamisel, aerosoolide, õhukonditsioneeride ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Veel põhjustavad globaalset soojenemist päikesekiirguse tugevnemine, otsene soojusproduktsioon ja ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg.
    Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest rohkem kasvuhoonegaase.
    Kõige suurem kasvuhoonegaase kiirgav maa on seni olnud Ameerika Ühendriigid, kuid tõenäoliselt ületab Hiina USA omi juba lähiaastatel. Järgnevad Euroopa Liit, Venemaa ja Hiina.











  • Kasvuhooneeffekt ja kasvuhoonegaasid

    Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest, ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 kraadi, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4 kraadi. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enam-vähem ühtlase temperatuuri.
    Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase. Osa päikesekiirgusest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Teatud osa soojuslikust infrapunakiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks.
    Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad. Puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda.
    Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus , et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid palju suuremad kui niiskes troopikametsas. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4).
    Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane . Kui aga kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris muutuvad, mõjutab see otseselt väga palju elu Maal. Kõrgemate temperatuuride tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse . Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris.












    Põhilistest kasvuhoonegaasidest:

    H2O – veeaur
    Veeaur on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni 4%. Veeauru mõju looduslikule kasvuhooneefektile on 36% kuni 66%. Inimtegevus ei mõjuta otseselt veeauru sisalduse hulka atmosfääris, see kasvab globaalsest soojenemisest tuleneva õhutemperatuuri tõusu tõttu - mida kõrgem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru.
    CO2 – süsinikdioksiid
    Süsinikdioksiid on kasvuhoonegaasidest tuntuim ja seda sellepärast, et selle soojendav efekt on atmosfääri püsikomponentidest suurim (v.a veeaur). Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, lageraiete tagajärjel, taimede, loomade ja inimeste hingamisel ning elusorganismide jäänuste (peamiselt taimede) lagunemisel.
    Loodus viib süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning selle kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma. Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mis on globaalne soojenemine- #1 Mis on globaalne soojenemine- #2 Mis on globaalne soojenemine- #3 Mis on globaalne soojenemine- #4 Mis on globaalne soojenemine- #5 Mis on globaalne soojenemine- #6 Mis on globaalne soojenemine- #7 Mis on globaalne soojenemine- #8 Mis on globaalne soojenemine- #9 Mis on globaalne soojenemine- #10 Mis on globaalne soojenemine- #11 Mis on globaalne soojenemine- #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Carmen Seljamaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kõik olulisim kokku võetud ja põhjalikult ära selgitatud, kuna see on nii lai teema. Hind on kõrge, kuid uskuge mind, see on seda väärt!!! Väga-väga põhjalik referaat!!
    geograafia , globaalne soojenemine , kasvuhooneefekt , kasvuhoognegaasid , loodus , süsihappegaas , temperatuuri mõõtmine , temperatuur , sademed , tormid , ekstreemne ilm , maailmamere veetaseme tõus , liustikud , polaaralad , ökosüsteemid , põllumajandus , amazonase vihmametsad , referaat

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    66
    docx
    Globaalne kliima soojenemine
    10
    docx
    Referaat-Globaalne soojenemine
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    12
    odt
    Globaliseerumine-
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    61
    doc
    Geograafia eksam
    29
    doc
    Geograafia materialid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun