Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mis on esteetika? (3)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) :
1. loeng: Mis on esteetika?
1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“?
Mõiste „esteetika“ vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis – aisting , meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide ( Descartes , Leibniz, Wolf ) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt – reeglina Antiik- Kreekast – st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna „esteetika“ kasutusele võttis.
2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana!
1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovitš, Borev). „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed . Sageli on väidetud, et nende küsimustega saab tegeleda filosoofia.
2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkõige filosoofia, mitte teaduse osa. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele.
3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda !
Esteetika koolkonnad : esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika ( Beardsley , Dickie, Danto , Sibley), eksistentsialistlik esteetika ( Sartre , Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau- Ponty ), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovitš), pragmatismi esteetika ( Dewey , Shusterman).
4. Iseloomustage analüütilist esteetikat!
Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv -põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme „nähtusega“: ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika ):
5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja „esteetilise“ filosoofia vahekorda !
Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga – kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika.
Esteetika kui „esteetiline“ filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja väärtusomadustele „hea“ ja „ilus“), esteetilise väärtuse, esteetilise maitseotsustuse ja esteetiliste nähtustega (ilu, inetu, ülev, traagiline).
6. Milliste probleemidega tegeleb filosoofiline esteetika kui kunstifilosoofia ?
Esteetika kui kunstifilosoofia – esteetika kjui kunstidiskursuse (kunstikriitikad, kunstiteaduse jne) käsitleja: Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga – kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi „asjad“ on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...?
7. Iseloomustage kunstifilosoofia nelja põhivaldkonda!
Esteetika kui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi „asjad“ on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?).
8. Iseloomustage kunstifilosoofia erinevust teistest kunsti uurimise valdkondadest!
Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus:
1. Interpretatsioon:
“Kunstiajalugu ja kriitika on mõlemad olemuslikult spetsiifilistele kunstitoestele, kunstnikele, stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on … üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel.”
2. Kujutamine: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...?
9. Milles seisneb universaalsuse ja autonoomsuse probleem filosoofilise esteetikaga?
Esteetika staatust filosoofias on sageli peetud problemaatiliseks (suure üldistusena: kontinentaalses filosoofias on esteetika staatus kõrgem kui analüütilises filosoofias). Kaks probleemi esteetikaga: Universaalsuse probleem (epistemoloog, kes defineerib teadmist, saab õigustatult eeldada, et definitsioon kehtib ühtviisi hiinlase, tunguusi ja saarlase puhul. Ent kas saab esteetik , kes nt defineerib kunsti eeldada, et see kehtib teiste kultuuride puhul?); autonoomsuse probleem (kõige hiljem iseseisvunud filosoofia osana on esteetikal „sõltuvusprobleem“. Esteetika – olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras – esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab).
10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust!
Esteetik – filosoofilise esteetikaga tegeleja.
Esteet – ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja.
11. Iseloomustage kunstiesteetikat!
Esteetika kui Kunst : esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne – kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik – kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud – põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud.
12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks?
Eeldab lisamaterjali : Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. –Ilutunne. Trt, 10-20.
13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne’i eksperimentaalesteetika!
Eeldab lisamaterjali: Bachmann , Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. – Looming, 8, 1097 -1111.


2. loeng: Kunsti definitsioon I
1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu!
Anti- essentsialism – tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama „kunsti“ ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz , William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm – traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus:
2. Mis on kunstil pistmist nn „perekondlike sarnasustega“?
Anti-essentsialismi programm – traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus:
3. „Perekondlikud sarnasused“ - nt erinevad mängud, nad on erinevad kuid neil on perekondlikud sarnasused (meelelahutuslik jne). Mängud ise moodustavad perekonna.
3. Milles seisneb keelelise pädevuse tees?
Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatusest ei ole mitte mingisugust probleemi, sest kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel.
4. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
Kennicki kaubaladu – inimene saadetakse lattu, mis on täis erinevaid asju ja tal palutakse sealt välja tuua kõik kunstiteosed – ja ta teebki seda, kuigi pole piiritletud mõistet mis on kunst.
5. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
• Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: „kunst“ tavakasutuses ja kunstiteoste klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus.
Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst.
Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju.
6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst.
7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu!
Institutsionaalne kunstiteooria : Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies . Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon ( 1971 ) – artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas „kunsti“ staatuse paljude „ready-made“'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma – mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab seda mõnevõrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased , filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine – artefakti rippumine muuseumis näituse osana või etendus teatris on kindlad märgid sellest, et selline staatus on omistatud. Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk , mitte kogu artefakt, nt maali tagakülg; definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele omadustele vaid mittenähtavatele relatsioonilistele omadustele – defineerivad omadused ei ole nähtavad omadused).
8. Mis on kunstimaailm Dickie järgi ja kuidas erinevat Dickie-world ja Danto-world?
Kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses (väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab lihtsalt ütelda, et see objekt on kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb), väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Dickie kahtleb, kas kunstidefinitsioonid üldse omavad mõju kunsti loomisele, ent ta usub, et tema definatsioon pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust. Vaevalt saab artefaktsus olla loomingut pärssivaks teguriks. Vastupidi artefakt on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus.
Dickie-world koosneb “tegelinskitest”, kel on piiritu midaslikvõime teha kunstiks mida iganes.
Danto-world koosneb kunstiteooriatest: “tegelinskid” on objektideja teooriavahel: mitte kõik ei saa olla kunst.
9. Selgitage Beardsley ideed, et kunst ei ole formaalne institutsioon !
Dickie iseloomustab kunsti (nt“ kellegi nimel …staatuse omistamine ”) just nagu see oleks formaalne institutsioon!
Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ).
Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms)
AGA kunstnikuks / kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid (Beardsley1982). Kunstonmitte-formaalneinstitutsioon!
10. Kuidas kritiseerida institutsionaalset kunstiteooriat (vähemasti kahel viisil)?
Institutsionaalse kunstiteooria kriitika: formaalne ja mitte-formaalne (Dickie iseloomustab mitte-formaalset institutsioonoi – kunsti – formaalsete institutsioonide keeles nt kellegi nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid – Beardsley), nn „Wollheimi dilemma “ (Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see, millest võik võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti-staatust. Dickie punnib vastu: Loomulikult põhjendatakse, ent põhjendused ise ei ole veel piisavad, vaja on ka kunstimaailma kinnitust), kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? (Beardsley sõnul on kunstipraktika küll institutsionaliseeritud, nt mida tunnustatakse ja hinnatakse sõltub sotsiaalsete faktorite võrgustikust. ENT kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne).
11. Selgitage anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevust!
vrdl. küs 1 ja 7.
12. Kuidas saaks esteetikateooriaid Kennicki järgi ümber hinnata?
Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
3. loeng: Kunsti definitsioon II
1. Selgitage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid!
(MonroeC. Beardsley, William Tolhurst, NickZangwill, HaroldOsborne, George Schlesinger) defineerivad kunsti esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Kaks versiooni aktualism ja intentsionalism:
Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse.
Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.
Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted: 1.Loomise tingimus 2.Esteetiline kogemus 3.Esteetiline kavatsus
1. Mis on “loomine”? Igasugune produtseerimine väga laias mõttes: “tegemine”, “esitamine” , “kogumine”, “muutmine”, “korrastamine / korraldamine”, „...esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma kõike, võid kasutada valmisasju).“
2. Mis on esteetiline kogemus?
EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad:
1.Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia ,tasakaalustatus,jms) kogemine.
2. Afektikeskne: keskenduvad sellele , mida tähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioonvms); mis tunne on kogeda esteetiliselt!
3. Kavatsustest
1)Kavatsused ei pea olema kunstiteoses tegelikult ka täide viidud – st kunstiteos ei pea de facto E-kogemust tekitama.
2)Igal üksikul juhul ei pea E-kavatsust olema, kui objekt kuulub liiki,millel on esteetiline eesmärk: Nt:Tisler loob esimese tooli istumis-objekti taotlusega, aga mitte järgnevaid.
3)…et lisaks E-kavatsustele võib kunstiteostel olla ka mitmeid teisi kavatsusi: poliitilisi, moraalseid, religioossed, erootilisi
Ent milline peab olema E-kavatsuse staatus? radikaalne- peab olema kõige tähtsam; mõõdukas- peab olema lihtsalt teiste kavatsuste hulgas. Samas ka looduslikud objektid saavad pakkuda E-kogemust (päikeseloojang, linnulaul...), ent nad pole kunstiteosed.
2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest!
E-kogemus Beardsley järgi:
1. Objektile suunatus –teosesse neeldumine.
2.Vabaduse tundmine –mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne.
3.Irrutatus–objekt on emotsionaalselt eraldatud –nt õudne ent turvaline.
4.Aktiivne avastusrõõm –teosesisestest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mis on esteetika #1 Mis on esteetika #2 Mis on esteetika #3 Mis on esteetika #4 Mis on esteetika #5 Mis on esteetika #6 Mis on esteetika #7 Mis on esteetika #8 Mis on esteetika #9 Mis on esteetika #10 Mis on esteetika #11 Mis on esteetika #12 Mis on esteetika #13 Mis on esteetika #14 Mis on esteetika #15 Mis on esteetika #16 Mis on esteetika #17 Mis on esteetika #18 Mis on esteetika #19 Mis on esteetika #20 Mis on esteetika #21 Mis on esteetika #22 Mis on esteetika #23 Mis on esteetika #24 Mis on esteetika #25 Mis on esteetika #26 Mis on esteetika #27 Mis on esteetika #28 Mis on esteetika #29 Mis on esteetika #30
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmnm Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik esteetika eksamikonspekt, KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED!
esteetika , filosoofia , kunst , dickie , danto , baumgarten

Mõisted


Kommentaarid (3)

laurilu profiilipilt
laurilu: Ma regasin selleks telefoniga ära, et saada teada, mis on finalismi eeldus...

"7. Milles seisneb finalismi eeldus?
Aimatav teistest vastustest siin, kuid kindlalt ei oska öelda.
"

Pudi lammutab jälle vist :D
02:41 11-12-2018
Keppler profiilipilt
Keppler: Slaididelt maha kopeeritud tekst, täiendava kirjandusega küsimused vastamata. Saab ise paremini konspekteerida.

Ei soovita, tõmmake teine fail!
19:30 14-01-2013
Catcy profiilipilt
Catcy: Väga hea materjal :)
23:47 08-12-2012


Sarnased materjalid

19
odt
Esteetika
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
34
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
14
odt
Kunst esteetika
31
docx
ESTEETIKA
87
doc
Filosoofia materjale
15
docx
Esteetika eksami kordamisküsimused 2014
37
docx
Sissejuhatus filosoofiasse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun