Edu või vedu Kes ei tahaks olla edukas? Tööl või koolis, huvitegevustes või suhetes. Igal inimesel on elus sihid, milleni pürgida soovime. Kunagi ütles mulle üks tuttav, et edukas inimene ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Minu minu arvates läheb eduks vaja palju rohkemat. Mis on üldse edu või kuidas seda defineerida? Kui trükkida Google otsingusse „edu valem“, siis kohati tundub, et sellel sõnal on sama palju tähendusi nagu maailmas inimesi. Mõne jaoks peitub edukus sissetoovas karjääris ning kõiges materiaalses, teisalt on inimesi, kes peavad ennast edukaks, kui on loonud elus harmoonilise rahu ning armastava pere. Olgu definitsioon milline tahes, ometi on igaühe jaoks kõige olulisemad just tema isiklikud ambitsioonid.
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised,
.................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). ..................................................................................................................................60 ....................................
Ühel 1967. aasta talveõhtul sõitsin ma San Franciscosse, et kuulata Anton Szandor LaVey avalikku loengut ,,Seksuaalse vabaduse liigast". Mulle meeldisid ajaleheartiklid, kus teda kirjeldati kui Saatana Kiriku Musta Paavsti, kelle valitseda oli tempel, kus kõik pulmad, matused ja ristimised Saatanale pühendati. Olin vabakutseline ajakirjanik ning aimasin, et saan LaVeyst ja tema kaasaegsetest paganatest hea loo, sest nagu toimetuses öeldakse: Saatan on alati minev kaup. Ma ei otsustanud seda lugu kirjutama hakata sugugi tumedate kunstide praktiseerimise pärast, sest see pole tänapäeval iseenesest enam midagi erilist. Saatanakummardajate sektid ning voodoo kultused olid olemas ammu enne kristlasi. 18. sajandil saavutas Inglismaal asuv Põrgutule Klubi kurikuulsuse (klubi oli väidetavalt seotud ka Inglismaa kolooniatega). 20. sajandi esimesel poolel näitas press Aliester Crowleyd kui kõige nurjatumat inimest maailmas
Üliõpilastele, kes oma tulevase (või praeguse) tegevuse juhtimises on orienteerunud teiste inimeste tegevuse juhtimisele, on käesolev õppeaine küll pigem sissejuhatuseks juhtimisega seotud sfääri kui piisavate teadmiste omandamine selles valdkonnas. Teiste valdkondade üliõpilased aga peaksid selle õppeaine raames omandama piisavalt teadmisi, et juhi kohale sattudes mitte teha ,,suuri rumalusi" (üle hinnata oma teadmisi juhtimise vallas seda valdkonda tundmata). Kuna konspekti koostamisel on kasutatud kasutanud mitmete erinevate autorite poolt välja antud juhtimisalast kirjandust, siis võivad konspekti mõningad osad omavahel ebapiisavalt haakuda või olla isegi osaliselt vastuolulised. Võrreldes eelmise aasta konspektiga on käesoleval õppeaastal sisse toonud uusi seisukohti ja nõudeid, millised tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest
ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat
potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed
Kõik kommentaarid