Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mis on Emajõe kaitsealused loodusobjektid?

K&V >> Loodus | Põhikool | 5 punkti | 1570 vaatamist |
- [Postitus on kustutatud] -
Vastuse lisamiseks pead sisse logima










Tead vastust? Vasta küsimusele
Vastuseid: 10 | Hääli: 3
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAITSEALASID.pdf
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.
Kaitseala piiridesse jääb 3 suurt ja 5 väiksemat järve: Kalli järv, Leegu järv, Kalli Äijärv, Soitsejärv, Võngjärv ning Lääniste Ahijärv.

Emajõe-Suursoo on üks Tartumaa vanimatest soodest, kus turvas hakkas tekkima ligikaudu 10200 aasta eest, s.o. peale mandrijää taandumist.
Emajõe suudmealal paiknev soostik koosneb Jõmmsoost, Suursoost, Varnja ja Pedaspää soost ning Meerapalu rabast. Soostiku pindala on ligikaudu 25 000 ha, sellest 7000 ha on üleujutatav. See on pindala suuruselt viies Eesti soostik ning ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Soostikus on 80 soosaart ja 8 järve. Turbavarud on ligikaudu 726 miljonit m3. Tartumaa vanim (I a.t. II pool e.m.a.) seni teada olev asulapaik oli keset Suursood Akalis. Muistne asulakoht on umbes 3 meetri paksuse turbakihi alla mattunud.

http://www.luunja.ee/keskkond-jaatmekaitlus/kaitsealad
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.
märgala: Alam-Pedja looduskaitseala,
delta soostik: Emajõe-Suursoo maastikukaitseala.
Paljand: Kalmistu paljand Tartus.
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8
tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha)
on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka
tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks.
Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid,
roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks
kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.

http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAITSEALASID.pdf
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.
Kaitse alla kuuluvad nii jõhvika kasvuala kui ka siinsed järved. Soostikku kuulub 8 tumedaveelist järve. Neist suurimad Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu järv (84 ha) on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel, kuid säilitanud tiheda ühenduse Peipsiga ka tänapäeval. Rikkaliku kaldataimestiku tõttu on järved paljude linnuliikide pesitsusalaks. Kohata võib siin kotkaid (meri-, kala-, kalju- ja konnakotkas), partlasi, naerukajakaid, roolinde ning teisi. Siinsed soojärved ja kaisla- ning pillirootihnikud on heaks kosutuskohaks tuhandetele rändlindudele.



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun