Mis on Eesti eesmärk?
Tere kallid klassiõed ja –vennad, lugupeetud õpetaja. Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: „Olgem eestlased ent saagem ka
eurooplasteks.” Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil
tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis
teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui
terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt
sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja
õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja
saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta
ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja
eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud ? Vaevalt . Siit need
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
must1
Õppematerjali autor
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi
See, et me neid tapame, ei omagi tähtsust, nad on seda väärt). - Sotsioloogia: (uurib ühiskonda) Inimmasside käitumine rahvusvahelistes suhetes. - Avalik haldus: riigid, kes on parem haldusjaotusega, kipuvad olema RVS aktiivsemad, saavad oma asjadega hakkama. - Meedia ja kommunikatsioon: - Religioon: On RVS tõstatanud fakti, et me ei tea teistest uskudest mitte midagi, või teame hästi vähe- usuteadust Eesti koolides ei ole. - Semiootika (märgiteadus, uuritakse erinevad sümboleid)/filoloogia (keeleteadus): Oluline RVS, sest saame erinevatest asjadest erimoodi aru. (nt eestlastel on matusevärv must, indias valge). Kohanimed erinevat moodi. - Tehnoloogia: RVS on mõjutanud relvade areng, millistel riikidel on arenenum relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige ,,kõvemad". Praegu Hiina, USA enam varsti mitte.
Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema
Saksamaa lahkus ise. Ainukesed kes väga pingutasid sinna saamiseks olid väikesed riigid. Lepiti ka kokku, et enam ei ole mingit sõjakuulutamist, sellest peeti ka kinni ja nt Poola üks hommik ärkas ja ta oli vallutatud. Mis viis teise maailmasõja tekkeni? ressursside puudus, majanduskriis, Suur Depressioon, aktsiaturgude kukkumine. Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism. Teine Maailmasõda 1939 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid Tulemuseks sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine, lõi Nõukogude liit) ja NATO, kadusid mitmed riigid. Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud
eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole
Ikkagi on ju tähtis see, et ise võimalikult palju kasu saaks ja et kliendil jääks ka tunne, et ta on kasumisse jäänud. Olen kogenud ka seda, kui tähtis on ettevõtluse puhul reklaam. See kutsub kliente ostma toodet või teenust. Ettevõtluse võimalused ja mina Tänapäeval on väga raske, kui mitte võimatu, luua oma firma ning sellega edukaks saada. On vaja piisavalt raha ja häid ideesid. Õigel ettevõtjal on enne oma ühingu loomist olemas eesmärk ja ressursid. See käib nii firma, FIE kui kõigi muude ühingute, ettevõtete kohta. Et midagi luua, peab kõigepealt paika panema äriplaani. See näitab ära, kas on piisavalt vahendeid, millised on riskid ning kas firma tasuks ära. Olemas on mitmed nipid, mida peaks uus ettevõtja järgima. Äriidee peab kindlasti olema uuenduslik ning silma paistma teiste omasuguste seast. Samas ei tohi ära unustada selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid