Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega
· Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust). Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused) Teadusliku meetodi kasutamisel võib eristada viit etappi: 1
Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust 4. Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikeks faktideks Mis on bioloogia uurimisobjekt: 1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,- populatsioonid,-liigid ja ökosüsteemid Teadusliku uurimismeetodi eristamine: 2. Probleemi püstitamine 3. Taustainfo kogumine 4. Hüpoteesi sõnastamine 5. Hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mõisted: Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7
I BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Bioloogide huviorbiiti kuuluvad elu kõikvõimalikud vormid ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulid on sellised ained, mis väljaspool organisme ei moodustu (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid). Need on palju keerulisema ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasandiline organiseeritus. See väljendub raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemi
Organismid võivad elada üksikult, kolooniate, parvede, perede või karjadena. Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liigi organismid. Liik jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organism
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest
Sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõudlused elukeskkonnale. 7. Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. 1) Populatsioon: põdrad kooli metsas, konnad Kaisma järves. 2) Ökosüsteem: järv, meri, mets. 8. Miks loetakse biosfääri kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks? Hõlmab kogumaad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. 1.3 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 2. Missugune fakt on teaduslik? Teadmised, mis on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Faktidest ja seaduspärasustest tehakse üldistused. 4. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid. Probleemipüstitamine => taustinformatsiooni kogumine => hüpoteesi sõnastamine =>
Kõik kommentaarid