Mis motiveerib mind õppima (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Mis mind motiveerib õppima?

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni

Eesti keel

28

pdf

konspekt Brain-Powered Weight Loss

............................9 Mood Evaluation exercise...........................................................................................................9 Kett...................................................................................................................................................9 Chaining....................................................................................................................................10 Samm IV- Find your wise mind thru mindfulness. Leia oma tark teadvus........................................10 Pointer nr 8: Sellele aitab kaasa mindfulnessi tehnika, mida on palju uuritud....................10 Mentaalse vastupidavuse tehnika...................................................................................................10 Maitsesta oma toidu mindfulnessiga..............................................................................................11

Kognitiivne psühholoogia

7

docx

MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI

Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka

Sissejuhatus õpingutesse

5

doc

Mina Õppijana

peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind segaksks, kui tekib probeeme olen ma alti valmis kellegilt küsima. Minu kolm tugevamat iseloomujoont õppimise juures on esiteks see, et ma olen kohusetndlik üritan kõik omad kodusedtööd kenasti tähtajaks valmis saada, teiseks olen ka püüdlik, sest ega halbu hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema.

Kirjandus

76

pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................

Psühholoogia

21

doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

vägeva nurjumise (141).See on lihtsalt üks ärikuludest. Siiras kiitus võib mägesid paigast liigutada ja panna kogu org-ni ümber sündima.Kiitus ei maksa sulle midagi, kuid teeb imet. Raha nt ei ole nii mõjuvõimas motiveerija.,,Kui suudad vihahoos üheks hetkeks kannatlikuks jääda, väldid sellega sada päeva südamevalu". Tiibeti vanasõna Enamik inimesi läheb õhtul magama näljasena, igatsedes kasvõi natukenegi siirast tunnustust ja kiitust. Uuri välja, mis motiveerib su töötajaid kõige enam (mitte sind). Esita ohhhooo-küsimust endale.See on iga juhi parim sõber: mida võiksin inimeste suurepärase töö kiitmiseks ja tunnustamiseks teha, mis paneks neid seda tunnustust saades ütlema ,,ohhooo".Tea, et see kuidas kohtled töötajaid, määrab ära, kuidas nemad kliente kohtlevad. Saamisprotsessi käivitab andmine. Eri inimesi tuleb kohelda erinevalt. Kingitus tuleb kohandada konkreetselt inimest silmas pidades

Ühiskond

62

odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

Antud töös defineeritakse sõna „motivatsioon“ kui innukus ja valimisolek millegi tegemiseks ilma et keegi antud tegevust peale sunniks. Motivatsiooni mõistet on laiendatud ka sellele, mis on need põhjused, mida õpilased üldse peavad tähtsaks võõrkeele õppimise juures, ehk siis kui õpilased toovad välja mõne põhjuse keeleõppe motivaatorina, ei tähenda see kindlalt, et antud õpilast see põhjus piisavalt motiveerib seda keelt vabatahtlikuna õppima. Antud töö teoreetiline osa põhineb suures osas erinevatel keeleõpet reguleerivatel dokumentidel, nagu näiteks keeleõpperaamdokument(2007), gümnaasiumi riiklik õppekava(2014) ja gümnaasiumi võõrkeeleõppe valdkonnaraamat (2012), kui ka uurimustel, näiteks Weger(2013), Afroza(2014) ja Lamb(2012) kes uurisid erinevaid keeleõppe motivaatoreid ja õpilaste suhtumist keeleõppesse. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad

Keeleteadus

34

doc

Meeskonnatöö

vajalikkust peab lihtsalt vahel meelde tuletama. Viimasel meeskonnakoolitusel kirjutas tagasisides üks osaleja ­ süstasõit tegi selgeks lihtsa asja ­ kui Sa just üksi oma asju ei aja, tuleb tajuda inimesi enda kõrval, arvestada nende tempo ja jaksamisega ... MIS ON EESMÄRK? KUIDAS JÕUDA EESMÄRGINI? Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Enamasti räägitakse eesmärkidest inimtegevuse kontekstis. Eesmärkide olemasolu: · motiveerib tegutsema · võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida · võimaldab tegutseda suunatult Nõuded eesmärkidele: 15  SMART reegel: · Specific ­ konkreetne · Measurable ­ mõõdetav · Agreed ­ kokkuleppeline · Realistic ­ reaalne, saavutatav

Meeskonnatöö

Kommentaarid (4)