Mis määrab inimese elukäigu - pärilikkus või keskkond? (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Elu on veider

Elu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle moodi me tahame või ei taha olla.

Kirjandus

1

doc

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond?

Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Kõik inimesed on erinevad . Kui me siia ilma sünnime oleme abitud ja meie eest kannavad vanemad hoolt . Tänu neile oleme me suurteks sirgunud ja tänu nende õpetustele teame mida elult oodata. Meid mõjutavad vanemad , kes meid kasvatavad , nendega koos mõjutavad meid ka vana-vanemad , nende sõbrad ja nende harjumused , mis meile edasi kanduvad. Kõik inimesed on pärinud midagi oma vanematelt , olgu see halb või hea , aga me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla. Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid. Enamasti on inimesed peaaegu võrdsete võimalustega , kuid seda määrab palju nende pärilikkus ja nende ümbet olev keskkond.

Psühholoogia

13

docx

Iseloomu kasvatamine, mis see on?

Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (1858­1942) ja Cora du Bois'ga (1903­1991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja kommete sügava jälje ka iseloomu. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises

Lapse areng

24

docx

Bioloogia põhjalik konspekt

geeni alleel. - Uuriti, kas krobedus-siledus, kollasus-rohelisus ka üksteist mõjutavad. - Ei mõjutanud, st et ei sõltu need tunnused üksteistest Mendeli kolmas seadus ehk sõltumatusseadus - Homosügootsete vanemate ristamsel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Mendelil oli õnne - Sest mitte paljud tunnused ei avaldu teistest geenidest sõltumatult - Nt inimese pikkus on määratud Mendeli tunnused inimestel - Puhtaid tunnuseid on vähe - maitsepimedus (Retsessiivne tunnud) - võime tajuda sinihappe lõhna (R) - albinism (R) - lühisõrmsus (D) Intermediaarsus - enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt - enamikul tunnustest esineb intermediaarsus ­ üks alleel ei suru teise alleeli avaldumist täielikult alla ­ avalduvad vahepealsed tunnused - Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied

Bioloogia

52

docx

HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS

 7 Heaolu on sotsiaalteaduste üks keskseid teemasid, mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte. L.E.Harrisoni ja S.P.Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja arvamustes, et nad saaksid elada emotsionaalselt tervet ja vaimset elu vastavalt oma eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma. Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta

Psühholoogia

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE .......................................................................

Käitumine ja etikett

2

doc

Kirjand "Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel"

Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel Kuigi ühte põlvkonda kuuluvad inimesed on kõik üksteisest erinevad, on nad üldises plaanis vaadatuna siiski väga sarnased. Põlvkondadevaheliste kommete ja käitumisnormide muutumine on aga paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse

Eesti keel

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Kommentaarid (2)